| Antiikaja suurima kaubanduskeskuse Rooma suurkaubandus käis Marsi väljakul (seal asus Marsi tempel). Keisrite ajal ehitati sinna kolm suurt teatrit ja uhked termid. Turgudele lasid keisrid ehitada avarad turuhooned. Turuhoonetes oli suur müügisaal ja kahel korrusel väikesed müügiruumid. Avalike ehitiste hulka kuulusid ka amfiteatrid, kus korraldati gladiaatorite võitlusi, ja hipodroomid ehk tsirkused. Märksa vähem olulisel kohal olid roomlaste elus teatrid. |
|
|
Tavaline jõuka roomlase elamu oli nelinurkse põhiplaaniga kivimaja. Selle keskel oli ristkülikukujuline ruum - aatrium, mida piirasid igast küljest magamistoad, vastuvõturuum, söögituba ja köök. Aatriumi kohal oli katuses ava, kust pääses sisse päikesevalgus. Põranda keskel oli väike bassein katuseavast sisse sadava vihmavee kogumiseks. Aatrium oli elutuba ja varasemal ajal ka külalistetuba. Siin asetses majajumalate (laaride) altar. Keisrite ajal rajati majade taha sammaskäiguga piiratud aed ja eraldi ruum külaliste vastuvõtuks. Ruumid olid kaunistatud Kreekast toodud või kreeka eeskujude järgi valmistatud kujudega. |
| Mööblit oli kasutusel väga vähe. Jõukust rõhutati mööbli väärtusega. Suurt tähelepanu osutati lamamisasemetele, millel roomlased veetsid suure osa ajast.Voodid olid puidust, peamiselt tammest, pöögist või vahtrast. Voodit ehiti pärlmutri, elevandiluu, marmori või metallist plaadikestega. Voodi põhi oli punutud. Uhkemates söögiruumides kaeti lamamisasemed patjade ja vaipadega. Hinnas olid erinevad lauaplaadid, mida kasutati vastavalt tähistatavale sündmusele. Eriti hinnas olid ühest tükist valmistatud lauaplaadid. On teada, et Cicero maksis ühe lauaplaadi eest pool miljonit hõberaha. Kuulsal filosoofil Senecal oli 500 vahetatavat plaati. Tool oli teisejärguline mööbliese. Väärtuslike majariistade hulka kuulus hõbenõudest serviis. Asju hoiti kirstudes ja laegastes, mis olid lukustatavad. Roomlased tundsid keerulisi lukkusid. Majauksed aga suleti ainult põikpuuga. Vaid rikaste ruume valgustati majades küünalde või õlilampidega. |
|
5. Millistest ruumidest koosnes jõuka roomlase elamu? ........................................ ........................................................................................................................................... 6. Milline oli ruumide sisustus? ................................................................................... .......................................................................................................................................... Merest 25 km kaugusel Tiberi jõe vasakul kaldal seitsmel künkal asunud suurlinnas elas hiilgeaegadel kuni 1,5 miljonit inimest (sama palju kui kogu Eestis täna). Umbes pooled elanikest olid orjad, palju elanikke oli pärit Rooma provintsidest, eriti Kreekast ja Süüriast. Linna läbimõõt oli umbes 5 km, seega oli tohutu ruumikitsikus. Eramajad olid vaid kõige rikkamatel, lihtrahvas elas kuni 6-korruselistes üürimajades. Üürimajad olid ehitatud äärmiselt odavalt ja lohakalt, mõnikord varisesid sellised majad iseenesest kokku, mattes elanikud rusude alla. Üürimajade alumistel korrustel paiknesid poed, käsitööliste töökojad ja kõrtsid. Redelitaolised trepid viisid ülemistele korrustele mööda hoone välisseinu. Vaesed pered elasid ainult ühes kütmisvõimaluseta ja klaasimata akendega toas. Kehvale üüritoale eelistasid vaesed roomlased viibida ühiskondlikes hoonetes: tsirkuses, amfiteatris, termis, kõrtsis. Paljud hulkusid tänavatel ja foorumil. Kodus käisid nad vaid magamas. 7. Millistes hoonetes elas roomlaste põhiosa? ....................................................... |