Rooma linn

     Rooma impeerium oli tekkinud linnriigist. Ka vallutatud aladel soodustasid roomlased linnade kui majandus-, kultuuri- ja halduskeskuste arengut. Enamik rikastest elas linnades.
    Roomlaste jaoks olid mõisted linn ja tsivilisatsioon lahutamatud. Rooma linn oli antiikaja suurima riigi pealinn. Õitsenguajal elas Rooma riigis umbes 90 miljonit inimest, kes pidasid Roomat maailma keskuseks ja Forum Romanumit selle nabaks. Varem oli see olnud soine ala, mida kasutati kalmistuna, hiljem turuplats. Siin aeti äri, sõlmiti lepinguid, arutati riiklikke küsimusi. Foorumit läbisid alati triumfikäigud, siia pandi välja sõjasaagiks saadud esemed. Aja jooksul ehitati foorumile palju uhkeid hooneid: kohtuhooned basiilikad, mitu uut templit
(sh ka kõigi jumalate tempel Panteon), arhiiv, kartser (vangla).

<Panteoni sise- ja välisvaade>

     Panteon oli antiikaja suurim kuppelehitis, mille ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattev hiigelsuur kuppel on sajandite jooksul olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele.

 
     Foorumi kõrval asus järskude nõlvade Kapitooliumi küngas, kus asus linna sisekindlus ehk tsitadell. Seal asus peajumal Jupiteri uhke tempel, mis paistis üle kogu linna.
     Kõrvalasuval Palatinuse künkal asusid Rooma aristokraatide uhked eramajad. Palatinuse künkale keiser Augustuse ajal rajatud uhket lossi hakati kohanime järgi kutsuma paleeks.
     Juba kuningate ajal oli foorumi kuivendamise käigus rajatud suur äravoolukanal cloaca maxima. See sai alguseks keerukale maa-alusele kanalisatsioonisüsteemile, mis juhtis roiskveed Tiberisse.

1. Millega tegeldi foorumil?.............................. .......................................................
.......................................................................................................................................
2. Milline on Kreeka vaste Rooma tsitadellile? ....................................................
3. Kust pärineb mõiste "palee"? ..............................................................................
4. Kuidas oli üles ehitatud Rooma veevarustussüsteem? ..................................
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................

     Termid olid tasuta avatud ka vaestele roomlastele. Saunad olid varustatud põrandaluse soojaõhuküttega. Eriti rahvarohked olid termid talvel, kui kodus ja tänavatel oli külm ja rõske. Hiilgeaegadel oli Roomas kokku ligi 1000 termi. Naised käisid termides hommikupoolikul ja mehed õhtupoolikul, viibides termides kuni pimeduseni. Termides olid riietusruumid, jahe, soe ja kuum saun, veini- ja toidupood. Sageli oli termide ümbruses park spordirajatistega. Rikkad tulid termidesse mitme orjaga: üks valvas isanda riideid, teine pesi peremeest savi ja oajahu seguga (seep oli avastamata), kolmas masseeris ja õlitas, neljas hoolitses söögi ja joogi eest, viies luges luuletusi. Polnud haruldane, et termides viibis muu rahva hulgas alasti keiser koos alasti kaaskonnaga. Naised pidid termides kandma supelriietust. Vaesemate jaoks olid termides tasulised saunaorjad.

5. Kirjelda termide ehitust ja töötamispõhimõtet!
........................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................