| Kristlaste hulka astunud haritud inimeste jaoks oli kreeka-rooma kultuur hariduse lähtekoht ja nad mõistsid ristiusu tõekspidamisi. Seega võeti paganlik kultuur üle ja sulatati kristlikku kultuuri, tihti kasutati ristiusu õpetuse selgitamiseks kreeka filosoofia seisukohti ja toodi näiteid kreeka ja rooma kirjandusest. Kreeka-rooma kultuur sai kristliku hariduse aluseks. Kristlaste kõrval tegutsesid veel pikka aega ka paganlikud kirjamehed, kelle osatähtsus küll vähenes pidevalt. Kristlike õpetlaste kaudu sai ristiusust kreeka-rooma kultuuri säilitaja. |
|
|
Hilisantiigi kõige silmapaistvam ja suuremat mõju avaldanud kristlik õpetlane oli Aurelius Augustinus (4-5. sajand). Sündinud paganana, sai ta hea rooma hariduse ja pöördus täiskasvanult ristiusku ning sai vanas eas Põhja-Aafrika piiskopiks. Ta sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma kõige kuulsamas teoses "Jumalariigist" põhjendas ta Rooma rüüstamist germaanlaste poolt Jumala ükskõiksusega maise võimu vastu. Inimese osaks jääb nüüd kas Jumala arm vastu võtta või ära öelda ja langeda ahvatleva patu võrku. Augustinus väitis, et inimene võib Jumala armust osa saada vaid hinge läbi. See on võimalik ainult siis, kui keha (lihalikest) himudest, eriti seksuaalsetest, lahti öeldakse. Seega tuleb ilmalikust elust lahti öelda ja pühenduda lihasuretamisele ehk askeesile. |
| Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud tõsiusklikud Aafrika, Süüria ja Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks (kreeka monachos - üksindusse tõmbunu). Kuna nende elu vastas kristlikele põhimõtetele ilmalikust elust loobumisest, kasvas munkade arv pärast Milano edikti veelgi. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist lihasuretamises ületada. Tekkisid kloostrid (ladina claustrum - suletud paik) oma kirjalike ühiselureeglitega. Hiljem hakati kloostreid rajama ka riigi lääneosas. Kloostrid muutusid suurmaavaldajateks ja kloostrielu muutus eriti Lääne-Roomas populaarseks aristokraatide hulgas. Neil segastel Rooma riigi lõpuaastatel eelistasid paljud haritud ülikud tõmbuda kloostri vaikusesse ja tegelda kirjasõna uurimise ja hariduse jagamisega. Ajapikku kujunesid kloostrid riigi olulisimateks haridus- ja kultuurikeskusteks, mida kristlastest germaani vallutajad ei hävitanud. Nii kestis antiikkultuur edasi, ehkki moonutatud kujul. 14. Kes olid Hieronymos ja ja Augustinus? ....................................................... |