Kui ristiusk  lubatuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalteenistuseks vajalike hoonete - kirikute (kirikuhoonete) - rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma äri- ja kohtuhooned basiilikad. Basiilika oli piklik hoone, alati paigutatud suunaga läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks nn lööviks. Keskmine lööv oli tunduvalt kõrgem ja laiem kui külglöövid. Keskmise löövi ülaosa müüridesse jäeti aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes risti asetsev lööv. Kolme esimest löövi kokku nimetatakse pikihooneks ja viimast põikhooneks.

     Kiriku idaseinast väljapoole ulatus väike poolringikujuline nišš altariga. Tavaliselt olid kirikud tornideta, mõne kiriku kõrval võis asuda eraldi kellatorn. Lihtsa hoone sisemust kaunistasid piibliteemalised seinamaalid ja mosaiigid - värvilisest klaasist või kividest kokkupandud säravate värvidega pildid (vt esimest pilti). Need muutsid kiriku seest väga pidulikuks. Inimesed on varakristlikel piltidel väga tõsised, pühalikud  ja alati riietatud pikkadesse rüüdesse. Keiser ja teised ülikud kinkisid kirikule maad ja rikkusi, millega kirik muutus suurimaks maavaldajaks ja väga mõjukaks. Piiskopid muutusid nii vägevaks jõuks, et nendega pidid arvestama ka keisrid.


Basiilika

     Kuna kiriku hoole all olid vaestehoolekanne, arstiabi, haridus ja nüüd ka kohtumõistmine, hakkas kirik järk-järgult  riigi ülesandeid üle võtma. Constantinuse lapsed kasvatati üles ristiusu vaimus, Constantinus ise aga lasi end ristida alles surivoodil. Hiljem kuulutati Constantinus kiriku poolt pühakuks.

< Haghia Sophia peakirik Konstantinoopolis, mille laskis 330 a ehitada  Constantinus Suur basiilikana. Hiljem on seda korduvalt ümber ehitatud, 1453. a muutsid türklased kiriku oma moðeeks ja ehitasid kõrvale sihvakad minaretid ning katsid kinni freskod ja maalid, alates 1934. a on see muuseum.


11. Millistest osadest koosnesid kirikuhooned? .......................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................

12. Milliste kunstiteoste liikidega olid kaunistatud kirikud? ....................................
..........................................................................................................................................

     Hilisematest keisritest üritas Constantinuse vennapoeg Julianus Apostata (Taganeja) vana usu juurde tagasi pöörduda. Tema korraldusel pidid kristlased tagastama varandused paganlikele templitele, piiskopid jäid ilma kohtumõistmise õigusest ja kristlastel keelati õppetöö. Teda toetas ainult käputäis preestreid ja kreeka filosoofe, rahva enamus suhtus aga Julianuse reformidesse vaenulikult. Ebaõnnestunud katse paganlusse tagasi pöörduda lõppes pärast keisri surma.
     4. sajandi lõpus keelas viimane ühtse Rooma keiser Theodosius I Suur kõik usud peale ristiusu, samuti ka ariaanluse. Kustutati tuli Vesta templis ja keelati ohverdamine. Templid, mis ei olnud veel muudetud kirikuteks, lõhuti maha ja jumalakujud hävitati. Seda hävitustööd tegid mungad-fanaatikud ja nende poolt üles ässitatud rahvamass. Hukkus palju geniaalseid kunstiteoseid. Ka hooneid ja tänavaid kaunistanud kunstiteosed tekitasid kristlastes viha - nende teemad pärinesid paganate usust - ja hävitati. Keiser keelas ära isegi Zeusile pühendatud olümpiamängud. Viimaste, 293. a olümpiamängude viimaseks olümpiavõitjaks loetakse armeenia rusikavõitlejat Varazdetest, kellest sai hiljem Armeenia kuningas.

13. Kuidas suhtus kirik vanaaja kunstiteostesse? ....................................................
...........................................................................................................................................