Ristiusk hilises Rooma riigis
 Jeesus. Tundmatu autori varakristlik klaasimosaiik |
Ristiusk oli välja arenenud judaismist. Juutide pühakirja Vana Testamendi lood inimeste pattulangemisest ja messia ilmumisest panid aluse Jeesuse sõnumile saabuva jumalariigi kohta ja selgitasid tema kui lunastaja olemust. Seetõttu oli Vana Testament kristlaste õpetuse osaks. Lisaks kuuluvad ristiusu pühakirja hulka lood Jeesusest Kristusest. Jeesuse elu kirjapanemine algas juba mõnikümmend aastat pärast Jeesuse hukkamist. Need olid Jeesuse elust rääkivad evangeeliumid (kreeka keeles rõõmusõnum), millest neli (Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese) arvati hiljem pühakirja osaks. Evangeeliumidele lisandusid lood apostlite tegudest, apostel Pauluse kirjad või talle omistatud kirjad ning Johannese ilmutusraamat (jumalariigi saabumisele eelneva viimse kohtupäeva ilmekas kirjeldus). |
| Kõik need tekstid valmisid pika aja jooksul, kuid hiljemalt 2. sajandil koguti need kokku ametlikku Uude Testamenti. Koos Vana Testamendiga moodustas see ristiusu pühakirja - Piibli. Kreeka biblion tähendab raamatut. Vana Testament oli juba 3. sajandil eKr heebrea keelest kreeka keelde tõlgitud ja Uus Testament valmis algusest peale kreekakeelsena, kuna enamik Rooma riigi idaprovintside elanikke kasutas seda keelt. Ladina keelt kasutavas impeeriumi lääneosas oli aga pühakirja kasutamine raskendatud. Üsna vara hakati üksikuid Piibli osi ka ladina keelde tõlkima, kuid täielikult tõlkis Piibli ladina keelde väljapaistev kristlik õpetlane Hieronymos 4. sajandi lõpul. Tema ladinakeelne piibel, nn vulgata (rahvalik), oli kogu keskaja Lääne-Euroopas kasutusel ja mõjutas keskaja arusaamu kristlusest. 1. Millistest osadest koosneb
Piibel? .................................................................. Esialgu suhtusid rikkad ja haritud inimesed ristiusku põlgusega. Rooma kirjanik nimetas ristiusku põlastavalt kingseppade ja kalevivanutajate usuks. Siiski oli ka varakristlaste seas haritud kirjamehi, nn apologeete, kes püüdsid näidata ristiusu eeliseid võrreldes paganliku paljujumalalisusega. Tavaliselt olid nad endised paganad ja tundsid hästi kreeka ja rooma kultuuri. Kuid 2. ja 3. sajandil hakkasid ristiusukogudustesse astuma jõukamad inimesed, eelkõige keskklassid. Selle põhjuseks oli rahutuks ja ohtlikuks muutunud elu Rooma riigis. Segaduste ja barbarite sissetungide ajal võis kaotada nii vara kui ka elu. Homse päeva ees kindlustunde puudumine põhjustas lootust igavesele õndsusele pärast surma. Rikaste astumise tõttu ristiusku rikastusid ka kogudused. Rikkuste valitsemiseks valiti kogudustes ametiisikud: piiskopid, diakonid jt. Impeeriumi ristiusukogudused ühinesid: hakkas tekkima ühtne range ülesehituse ja alluvate ametiastmetega organisatsioon - kristlik kirik. 3. Millistest ühiskonnakihtidest pärinesid esimesed
kristlased? |