Jeesusesse Kristusesse uskujad nimetasid end kristlasteks ja oma usku ristiusuks.
     Kristlus tekkis judaismi raames selle ühe sektina, milliseid oli teisigi. Jeesuse sõnumil oli aga laiem tähendus: mitte muistse Iisraeli riigi hiilguse taastamine, vaid  kõigile Jumalat uskuvatele inimestele õnneaja saabumine. Seega ei olnud tema õpetus ainult juutidele.
     Peagi hakkas kristlus võitma poolehoidu impeeriumi teiste rahvaste seas. Kristlased võtsid endi hulka nii vabu inimesi kui ka orje, rikkaid ja vaeseid, mehi ja naisi.
     Esialgu olid kristlased peamiselt kehvikud ja orjad. Ristiusu levikule aitasid eriti kaasa rändjutlustajad - apostlid (kreeka keeles saadik).
     Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja teda loetakse esimeseks Rooma piiskopiks. Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust.
     Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga.
     Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi - piiskopi (kreeka keeles episkopos - ülevaataja) või presbüteri (vanema).
      Selleks sai mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle majas koos käidi. 1. sajandi lõpuks oli kristlaste osatähtsus rahvaarvus väga väike, kuid nad äratasid tähelepanu teiste usutunnistuste seas.
    Kuigi ristiusul oli vanade usunditega palju ühist, oli range ühe jumala tunnistamine eriline. Kui teiste usundite järgijad tunnistasid ka muude jumalate olemasolu ja suhtusid nendesse austusega, siis kristlaste silmis olid need vaid ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne. Kristlased näitasid seda põlgust välja, levitades ristiusku paganate hulgas. Halvustav suhtumine teistesse jumalatesse tekitas kristlaste vastu umbusaldust ja vaenu. Igas õnnetuses, mis tabas mõnda piirkonda, süüdistati kristlasi. Olid nad ju oma suhtumisega jumalaid pahandanud. Ka levisid ilmselt alusetud kuulujutud kristlaste kogunemistel toime pandud kuritegude, sealhulgas inimeste ohverdamiste kohta. Seepärast tuli aeg-ajalt ette kristlastevastaseid rünnakuid. Kuna kristlased ei võinud tuua ohvreid ka Rooma keisrite altaritele,  keelasid Rooma võimud nende kokkutulekud. Selles keeldumises nähti mässu õhutamist.

14. Mis põhjustas kristlaste tagakiusamist rahva ja võimude poolt?
...........................................................................................................................................
15. Miks muutusid väikesearvulised kristlased ühiskonnas väga mõjukaks?
..........................................................................................................................................

     Seepärast tulid kogudused kokku salaja, tavaliselt maa-alustes käikudes - katakombides. Seda aega nimetatakse seepärast katakombikirikuks.
     Eriti tuntud mitme kilomeetri pikkused Rooma katakombid taasavastati 15. sajandil, kuid neid oli ka teistes suuremates linnades. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Kristlaste tagakiusamise algatas Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus. Kristlasi poodi risti, heideti amfiteatris kiskjate ette ja põletati tuleriitadel. Vahetevahel korraldati kristlaste üle kohtupidamisi, püüdes neid surma ähvardusel sundida tooma  ohvreid rooma jumalatele, sealhulgas keisrile. Riigi surve tugevnes eriti 3. sajandi keskel keiser Diocletianuse ajal. See tagakiusamine oli aga ka viimane.
     Valitsus vaatas kristlastele kui mässulistele, kes suurendasid maal valitsevat rahutut meeleolu. Ristiusukogudused suleti, keelati jumalteenistuste pidamine, konfiskeeriti kristlaste varandused ja hukati eriti kangekaelsed kristlased. Harv ja juhuslik kristlaste tagakiusamine võimaldas kristlikel märtritel (usu eest kannatajatel) Jumala nimel vankumatult surma minnes ristiusule uusi toetajaid võita.

16. Seleta mõisted!

messias - ....................................................................................................................
kristlane - ....................................................................................................................
ristiusk - ......................................................................................................................
apostel - ......................................................................................................................
kogudus - ....................................................................................................................
piiskop - ......................................................................................................................
presbüter - ..................................................................................................................
katakombid - ................................................................................................................
märter - .......................................................................................................................
evangeelium - .............................................................................................................