Vesta ümartempli varemed foorumil

      Mars oli ühtlasi ka talupoegade ja karjuste kaitsja. Tema nime järgi nimetatud märtsikuust sai alguse põllumajandusaasta. Saturnuse auks korraldatud pidudel - saturnaalidel - oli ka orjadel lubatud koos isandatega pidutseda ja Itaalia müütilist kuldset ajastut taasleida. Vesta auks põles Rooma riigi õitsengu sümbolina igavene tuli foorumil asuvas ümartemplis, kus seda valvasid riiklikult määratavad preestritarid - Vesta neitsid ehk vestaalid. Nad valiti välja juba lapsena ja nad pidid 30 aastat teenima, jääma vallaliseks ja rangelt kombeliseks ning elama koos selleks ehitatud majas. Neid austati väga ja neile anti suuri eesõigusi, näiteks süüdimõistetud kurjategijad said vabaks, kui nad  Vesta neitsit   juhuslikult teel kohtasid. Kõlbelise eksimuse eest karistati vestaale elusalt matmisega.      
     Roomlaste arvates oli usukommete täpne täitmine jumalate heakskiidu saamisel väga oluline. Rooma usundi sellise iseloomu tõttu olid väga tähtsad preestrid, kes pidid täpselt teadma, missuguse jumala poole pöörduda, milliseid tõotusi anda ja ohvreid tuua.

2. Kellelt võtsid roomlased üle jumalad? ...............................................................
3. Milliseid jumalaid austasid roomlased rohkem kui kreeklased?
   Millised tegevusalad olid Roomas hinnatud?
.......................................................................................................................................
4. Milliste jumalate austamine oli Rooma omapära? .........................................

     Kõige tähtsamad preestrid olid pontifexid (sillaehitajad), kelle eesotsas seisis riigi ülempreester pontifex maximus.  Preestritel oli riigiasjadele suur mõju ja sageli valiti eluajaks nendeks tuntud riigimehi. (Meenuta Caesari elulugu!)
     Keisririigis kuulus pontifex maximuse tiitel keisrile.
     Keisrite austamine ja nende pärast surma jumalaks kuulutamine muutus keisririigis riigiusu osaks. See tava võeti üle idapoolsetest riikidest.
      Esimesena kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes seega jumala pojaks. Keisririigi ajal said rooma jumaluseks ka mitmed idamaised jumalad, näiteks Isis.

5. Mille poolest erineb rooma usk kreeklaste omast? ..........................................
........................................................................................................................................

     Uue usundina tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai levinuim usk maailmas.
     Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ega nõudnud   juutidelt esialgu rooma jumalate austamist. (Paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalad). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga veelgi hiljem.
     Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia (salvitu) tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus.
     Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma. Jeesus pööras vähem tähelepanu juudi usutavade ja seaduste järgimisele.