| ||
| Pärast Alarichi surma rajati lühiaegsed läänegootide riigid Lõuna-Prantsusmaa (kuni 507. a) ja Hispaania (kuni 711. a) aladele. Liikvele läksid ka teised germaani hõimud. Hunnidest aetuna tulid nad hõimude kaupa Lääne-Rooma riigi aladele ja keisritel ei jäänud üle muud kui sellega leppida. Frangid hõivasid Gallia, siit tuleb Prantsusmaa nimi. Anglid ja saksid tungisid Briti saartele, siit tuleb Inglismaa nimi. Idagermaanlased vandaalid tungisid läbi Gallia ja Hispaania Põhja-Aafrikasse. Kuningas Geiserich rajas kunagise Kartaago aladele tugeva riigi. Hunnide hõimuliit elas Doonau tasandikel rohtlates, kus olid head karjamaad. Hunnide juhile Attilale allusid tohutud alad Volgast ja Kaukaasiast Reini, Doonau ja Taanini. Kingitusi saatsid talle mõlema Rooma riigi keisrid. 5. sajandi keskel tungis silmapaistev väejuht Attila oma poolemiljonilise väega Ida-Rooma kallale. Bütsantsi keisrid ostsid riigi rüüstamisest lunarahaga vabaks ja Attila suundus Galliasse. Legendide kohaselt jäi maa lagedaks seal, kust Attila läbi käis. Tema väe kapjadest tallatud maal ei kasvanud enam rohi. 451. a peatati hunnide edasitung Kirde-Prantsusmaal löödud lahingus Katalaunia väljadel. Rooma sõjavägi, mida juhtis viimane osav Vana-Rooma väejuht Aetius (loe aetsius), koosnes peamiselt liitlaste-germaanlaste üksustest. Mõlemad pooled kandsid tohutuid kaotusi ja lahinguväljale jäi 100 000 langenut. Väljalt läbi voolanud oja vesi olla tõusnud sinna voolanud vere tõttu üle kallaste. Veel järgmisel aastal laastas roomlaste poolt "jumal vitsaks" kutsutud Attila Põhja-Itaaliat ja suri pärast sõjaretke. Legendide kohaselt maetud tema surnukeha koos tohutute varandustega hauda, millest hakkasid üle voolama vahepeal kõrvale juhitud jõevood. Attila hauda ei ole leitud tänaseni. Hunnide jõud aga oli murtud ja nende liit lagunes pärast Attila surma. Enam ei kujutanud hunnid Euroopale ohtu. 455. a tungisid vandaalid Itaaliasse ja rüüstasid kaks nädalat julmalt Roomat. Kõik, millel nende jaoks väärtust ei olnud ja mida kaasa viia ei saanud, hävitati: kujud purustati, raamatud hävitati, majad põletati. Tänapäevani nimetatakse mõttetut kultuuriväärtuste hävitamist vandalismiks. Pärast vandaalide retke jäi Rooma kõigest 7000 elanikku. Selle aja olusid kirjeldab Teodor Parnicki raamat "Aetius, viimne roomlane". 4. Loetle Rooma aladele tunginud barbarite hõimud ja nende poolt vallutatud alad! |
