Rooma impeeriumi kokkuvarisemine ja Lääne-Rooma hukkumine

     Uue pealinna rajamisega alanud Rooma riigi lagunemine viidi vormiliselt lõpule 395. a. Viimasena ühendas riigi mõlemad osad enda võimu alla keiser Theodosius I (Suur). Pärast Theodosius I surma jagunes riik lõplikult tema kahe poja vahel.
     Lääne-Rooma impeerium pealinnaga Roomas hõlmas Itaalia, Lääne-Euroopa ja Aafrika lääneprovintsid.
     Ida Rooma riik ehk Bütsants pealinnaga Konstantinoopolis hõlmas Balkani poolsaare, Egiptuse ja Aasia valdused. 

     Rooma riigi kokkuvarisemisele pani aluse barbarite sissetung. Aasiast tungisid 375. a Euroopasse hunnide rändkarjakasvatajate sõjakad hõimud. Musta mere põhjarannikul kohtusid nad sealsete barbarite - idagootidega.
     Goodid olid Skandinaavia päritolu põhjagermaani hõimud, kes olid jõudnud oma rännakutel kaugele lõunasse.        Hunnid alistasid idagoodid oma võimule.
     Läänegoodid taandusid seevastu tugevama vaenlase eest ja otsisid kaitset Bütsantsi keisrilt. Nad said loa asuda elama Balkani poolsaarele inimestest tühjaks jäänud piirkondadesse. Kümned tuhanded gootide perekonnad siirdusid paatide ja parvedega üle laia Doonau selle paremale kaldale. Varsti aga sattusid nad võimudega vastuollu ja aeti mässumeelsuse pärast Ida-Rooma riigist välja. Lääne poole liikudes sundisid läänegoodid taanduma seal varem elanud rahvad.
sõdalane rahvasterändamise ajast
      Hunnide tungimisega Euroopasse algas suur rahvasterändamine - põhiliselt germaani hõimude ulatuslik sissetung hunnide survel Lõuna- ja Lääne-Euroopasse ning Põhja-Aafrikasse.

1. Miks tugevnes barbarite pealetung 4.-5. sajandil?
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
2. Mis põhjustas suure rahvasterändamise? ............................................................
..........................................................................................................................................