 |
Tema järeltulija Marcus Aurelius Severus Antoninus, hüüdnimega Caracalla (gallia mantli järgi, mida ta armastas kanda), tappis oma venna ja sai 212. a ainuvalitsejaks. Võimule saades andis ta Rooma kodaniku õigused impeeriumi kõigile vabadele elanikele. 3. sajandiks olid need õigused oma kunagise kaalu ja eelised kaotanud. Kuueaastase valitsemise järel tappis julma, õgardliku ja joodikust keisri tema ihukaitseülem. Tema ajal lõpetati Septimius Severuse alustatud hiiglaslikud termid (avalik saun). < Caracalla termid, mis meenutasid paleed. Lisaks pesemisvõimalusele pakkusid termid ka massaaži ja erootilisi teenuseid. Terme kaunistasid mosaiikpõrandad, marmorist sambad ja skulptuurid. Seal oli suur raamatukogu, puhkeruumid ja söögisaalid, samuti spordisaalid ja basseinid. Korraga mahutasid Caracalla termid 3000 inimest. |
| Segadused võimuvõitluses süvenesid veelgi. Mässud sõjaväes ja keisritevahelised sõjad nõrgestasid impeeriumi. Keisririigi kahe esimese sajandi jooksul halvenes rahva olukord pidevalt. Rooma vedas kaupu rohkem sisse kui välja. Seega voolas raha pikkamisi Roomast välja, kulla ja hõbeda hulk vähenes ning tekkisid korratused rahanduses. Riigi äärealad rikastusid Rooma arvel. Raharingluse häired mõjusid hukutavalt käsitööle ja kaubandusele. Lisaks soodustas käsitöö ja kaubanduse langust riigimaksude tohutu suurus. Põllumajandus oli langusteel juba vabariigi aegadest alates. Orjatöö tootlikkus oli madal, kuid nende ülalpidamine läks üha kallimaks. Paljud suurmaaomanikud tükeldasid oma maa väikesteks osadeks ja andsid need rendile vabadest kodanikest väikerentnikele ehk koloonidele. Ka muutsid orjapidajad oma orje koloonideks. Orja tööhuvi suurendamiseks anti neile maatükk, tööriistad, lubati ehitada onn ja soetada perekond. Selle eest pidi ori tasuma maksu rahas või osana saagist. Ülejäägi võis ori endale jätta. Koloonid muutusid latifundistide võlgnikeks ja ei suutnudki sellest välja rabelda. Nüüd ei võinud võlgnikust koloon enam lahkuda oma maatükilt, tegelikult oli ta maalapi külge kinnistatud. Orjuselt hakati üle minema pärisorjuslikule korrale - koloon oli poolpärisorjast talupoeg. Samal ajal tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Nende järel liikusid terved hõimud vankrite, kariloomade, naiste ja lastega. Paljud piirkonnad rüüstati ja mitmed provintsid eraldusid impeeriumist. 5. Miks kaotas Rooma linn oma tähtsuse? ................................................................ 7. Mis sai barbarite sõjaretkede järel Rooma äärealadest? .................................... 8. Mis põhjustas barbarite pealetungi Rooma aladele? ......................................... |