Sõjas Partiaga vallutasid roomlased Armeenia ja tungisid Traianuse juhtimisel Pärsia lahe kallastele. Mitte kunagi polnud Rooma leegionid jõudnud nii kaugele Idamaadele. See jäigi Rooma impeeriumi vallutuste tipuks.
     Peagi puhkesid ülestõusud Rooma provintsides ja uute vallutuste asemel tuli asuda võitlusse mässajatega. Traianus ise haigestus ja suri tagasiteel 117. a. Tema lesk Plotina, kes meest sõjaretkedel saatis, pidas surma seni saladuses, kuni sai läkitada Rooma kirja. Kiri selgitas Traianuse testamendi sisu: oma järglaseks nimetas ta oma sugulase Publius Aelius Hadrianuse (loe hadriaanus, keiser 117-138. a.)
Rooma impeeriumi valdused Traianuse surma aastal


Hadrianus kandis esimesena keisritest täishabet ja käis alati paljapäi.

      Leegionid tervitasid andeka väejuhi Hadrianuse asumist keisritroonile.
      Hadrianusel tuli tegelda riigi piiride kaitsmisega ja   loovutada mitmedki Traianuse vallutused (Armeenia, Mesopotaamia).
     Tema valitsusajal toimus uus suur juutide ülestõus. Selle juhiks oli Simon, hüüdnimega Bar Kochba ("Tähe poeg"). Kolm aastat kulus suurtel Rooma vägedel iseseisvuse eest võitlevate juutide purustamiseks. Juudamaa laastati täiesti ja rööviti paljaks. Hadrianus külastas kõiki provintse, kus pööras tähelepanu nende kaitsevõime tõstmisele. Ta jätkas limesi kindlustamist ja tema ajal rajati kaitsevall isegi kaugel Britannias, kus see kannab Hadrianuse valli nime. Tema ajal hakati sõjaväkke võtma mitte üksnes Rooma kodanikke, vaid ka kõiki provintside elanikke.
     Armee arvukus küll kasvas, kuid roomameelsus langes. Ta laiendas ka paljude provintsilinnade õigusi. Tal oli erakordselt hea mälu ja võime teha korraga mitut asja.Tema ajal areneb märgatavalt bürokraatlik (ametnike) süsteem. Valitavate vabariiklike organite asemel sai tohutut riiki juhtida ainult alaliste ametnike aparaadi abil. Tähtsamatesse ametitesse määras Hadrianus juriidilise haridusega inimesi, samuti kaua keiserlikes kantseleides ja armees teeninuid.
     Ehkki ta oli sündinud nagu Traianuski Hispaanias, valdas ta ladina keelest paremini kreeka keelt. Tema huvi kreekapärase vastu ja hoolimatu suhtumine Rooma tavadesse  häälestasid rahvast  tema vastu. Ta sai isegi pilkenime Kreeklane. Pärast surma keeldus senat teda tavakohaselt jumalaks kuulutamast ja tema järglasel Antoninus Pius'el tuli selleks jõudu kasutada.


Hadrianuse vall Inglismaa
ja Ðotimaa piiril

      Antiikajaloolased pidasid Antoninust ideaalseks valitsejaks. Kui keisrinna süüdistas teda ihnsuses, vastas mees: "Rumaluke, saades kogu riigi endale, kaotasime õiguse kasutada teda oma huvides."  Tema ajal suudeti säilitada  Rooma riigi maavaldused ja tugevdati piire. Tema pärijaks sai väimees ja kasupoeg Marcus Aurelius.

1. Kanna kontuurkaardile Rooma piirid enne Traianuse vallutusi, tema poolt vallutatud alad ja Hadrianuse poolt loovutatud alad!
2. Milline oli Hadrianuse välispoliitika? .....................................................................
3. Millised ümberkorraldused tegi Hadrianus sõjaväes? .......................................
..........................................................................................................................................
4. Mis muutus Hadrianuse ajal riigivalitsemises? ..................................................
..........................................................................................................................................
5. Võrdle Augustuse ja Hadrianuse valitsemisaega! .............................................
.........................................................................................................................................