Impeerium võimsuse tipul

     Ehkki Augustuse järglaste hulgas nii mõnigi toimis ülikute suhtes ebaõiglaselt ja teenis ära julma valitseja kuulsuse, ei toonud see kaasa riigi nõrgenemist. Riigi poliitiline korraldus täienes. Suhted naaberriikidega olid üldiselt rahumeelsed. Rooma tegeles oma piiride kaitsmisega ja välisvallutused toimusid kaitsesõdade käigus. Pärast Augustuse surma tuli võimule ta kasupoeg Tiberius.
     Claudiuste perekonna noorem liige Germanicus (loe germaanikus) oli rahva ja sõdurite hulgas palju enam populaarne kui tema onu Tiberius. Germanicuse naiseks oli Augustuse tütretütar Agrippina.
      Germanicuse salapärane surm süvendas rahva võõrdumist valitsejast veelgi. Lõpuks saatis Tiberius Roomast välja tema vastu tegutsenud Agrippina Vanema ja see tegi enesetapu. (Eesti kunstis vaata A. Weizenbergi kuju "Agrippina".)

     Pärast Tiberiust kuulutas senat princepsiks pretoriaanide soosiku Gaius Julius Caesar Germanicuse ehk Caligula (loe kaligula - Saapake). Nii hüüti   armastatud väejuhi Germanicuse ja Agrippina ainsat ellujäänud  poega.
    Esimesed uue keisri sammud olid väga vabameelsed, aga õige pea läks ta pea kiitusest segi. Caligula meeltesegadus, alalised pidutsemised, tohutud rahvapeod ja uute templite ehitamine tühjendasid riigikassa, mille kokkuhoidlik Tiberius oli ääreni täitnud.

     Lõpuks tappis üks pretoriaan hullumeelse keisri. Senat kavatses nüüd vabariigi taastada, kuid neile astusid vastu pretoriaanid ja Rooma proletariaat, kes elasid ainult princepsi palgast ja viljast.
     Pretoriaanid andsid truudusvande Germanicuse vennale Tiberius Claudius Nero Germanicusele (loe klaudius). Rahvas foorumil nõudis samuti uut keisrit ja senat oli võimetu. 50-aastaselt keisriks saanud Claudius oli vaikne teadlane, kes uuris etruskide, kartaagolaste ja roomlaste ajalugu.Ta oli kohmakas, hajameelne ja inetu välimusega.

Claudius

Caligula