Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kuhu rajati Ostia sadam. Nüüd kasvas põhjapoolsete etruskide huvi Rooma kui kaubanduskeskuse vastu.
     8-6. sajandini eKr olid etruskid itaalia mõjukaim rahvas, kes koos kartaagolaste ja kreeklastega valitsesid Vahemere lääneosa. Kolm viimast Rooma kuningat olid pärit Etruuriast, seega allus Rooma etruskidele. Etruskide võimu all muutus Rooma tõeliseks linnaks ja Latiumi maakonna tugevaimaks riigiks.

     Etruskid olid väga võimekad ehitajad ja käsitöölised ning arendasid edasi latiinidest sillaehitajate oskusi. Nende ajal rajatud võimas maa-alune kanal Cloaka Maxima (loe kloaaka maksima) viis soode vee Tiberisse ja kuivendas seitsme künka vahelise ala. Soo asemele tekkisid Rooma turuplats ja linna keskväljak Forum Romanum (loe foorum romaanum), millest sai hiljem ka kogu Itaalia ja Rooma maailmariigi keskus.

    Kapitooliumi künkale püstitasid etruskid templi linna kaitsejumalatele. Esialgu väike ja vähetähtis asula ümbritseti müüridega. Nii sündis tegelikult seitsmel künkal asuv igavene linn Rooma. Legendi järgi oli viimane Rooma etruskist kuningas Tarquinius (loe tarkviinius) Superbus (Uhke) julm ja vägivaldne isevalitseja, kes kutsus hukkamistega  esile üldise meelepaha. Tema tõttu puhkes 510. a eKr ülestõus ja ta oli sunnitud maapakku minema. Nüüd hakati kuninga asemel igal aastal kahte konsulit (riigiametnik) valima. Seega algas vabariigi ajastu.  

    Troonilt tõugatud Tarquinius Uhke ässitas Rooma vastu etruski linna Clusiumi kuninga Porsenna, kes võitis roomlaste väge Tiberi kaldal. Võidetuid taga ajades oleks etruskid peaaegu rooma tunginud, sest Rooma sõdurid ei jõudnud  silda enda järel maha lõhkuda.
    Etruskidele astunud vastu kangelane Horatius Cocles, kes kaitsnud juurdepääsu sillale seni, kuni tema kaaslased mõõkade ja kirvestega silla lõhkusid. Pärast seda hüpanud kangelane hobusel jõkke ja ujunud Rooma-poolsele kaldale. Porsenna piiras Roomat ja lubas tagasi minna, kui roomlased tunnistavad Tarquiniuse jälle oma kuningaks. See ettepanek lükati tagasi.
    Nälg muutus piiratud linnas  järjest suuremaks ja siis tungis ümberriietatud rooma noormees Gaius Mucius (loe muutsius) vaenlase laagrisse ja tahtis etruskide kuningat tappa. Eksikombel aga surmas ta kuninga kirjutaja. Mucius tabati kohe ja ta teatas kuningale oma tegelikust eesmärgist. Ka ütles Mucius kuningale, et ta olevat üks 300 Rooma noormehest, kes on vandunud tappa etruskide juhi. Ülesande, mis temal ei õnnestunud, täidavad ta mõttekaaslased. Porsenna ähvardas noormehe elusalt põletada. Kohe pistis Mucius parema käe ohvripannile, millel põlesid söed, ja lasi sel söestuda, toomata kuuldavale ainsatki kaebeheli. Vapustatud Porsenna vabastas Muciuse ja pakkus roomlastele rahu. Mucius sai hüüdnimeks Scaevola (loe stsäävola) - vasakukäeline. Ometi esitas Porsenna rasked rahutingimused: Rooma pidi tunnistama tema ülemvõimu, välja andma relvad ja neid ka mitte valmistama, maksma ränki makse. Nälja sunnil leppisid roomlased nende tingimustega. Varsti sai aga Porsenna lüüa Aricia latiinide käest ja juhust kasutades vabanesid roomlased etruskide ülemvõimu alt.

9. Kirjelda etruskide elu ja tegevust ning nende mõju Rooma arengule.

10. Mil viisil panid etruskid aluse foorumile? ........................................................................

......................................................................................................................................................

11. Uuri järgi, mida tähendab kloaak tänapäeval. ..............................................................

......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

12. Millal kehtestati Roomas vabariik? .................................................................................