| Hilisemad uhked roomlased pidasid oma igavese linna rajajaks jumalatest põlvnevaid inimesi.
Roomlaste esiisaks peetakse legendi järgi Trooja sangarit Aeneast, kes olevat saabunud pärast Trooja langemist Itaaliasse. Tema poeg rajas Alba Longa linna, kus sündisid kaksikud, jumal Marsi ja kuningatütre Rea Silvia pojad. Sel ajal oli aga võimul Amulius, kes oli troonilt kukutanud oma venna Numitori, seadusliku kuninga, ja tapnud tema pojad. Amulius hakkas kartma oma võimu pärast ja laskis heita vennatütre kaksikud Tiberi jõkke. Veevool kandis kaksikud kaldale ja nende kisa peale jooksis kohale emahunt. Hunt ei teinud lastele viga ja hakkas neid hoopis oma piimaga toitma. Pärast märkasid kaksikuid karjused ja üks neist võttis lapsed kasvatada. Ta pani neile nimeks Romulus ja Remus. Vennad kasvasid tugevateks ja julgeteks sõdalasteks. Nad tapsid Amuliuse ja seadsid uuesti võimule oma vanaisa Numitori. Vennad ei tahtnud jääda Alba Longasse ja asutasid uue linna sellesse kohta, kust karjused olid neid leidnud. Linna rajamisel Palatinuse künkale tekkis nende vahel tüli, kui Remus hüppas pilkeks üle Romuluse vastehitatud linnamüüri. Romulus tappis Remuse ja lõpetas ehituse üksi. Tema järgi saanudki Rooma oma nime (ladina keeles Roma).
Pärimuse järgi toimus linna rajamine 21. aprillil 753. a eKr. Sellest ajast alustasid roomlased oma ajaarvamist. Nii see aastaarv kui ka kõik nimetatud inimesed ei ole ajalooliselt usaldusväärsed, tegemist on legendidega. Näiteks arvatakse Rooma tegelikku rajamist olevat toimunud paar sajandit hiljem. Roomlastele oli aga sellel legendil erakordne tähtsus. Kapitooliumi künkale püstitati emahundi skulptuur, mis tegelikult on etruski kunstiteos 5. saj eKr. Hiljem lisati sinna Romuluse ja Remuse kujud.
Et linnale elanikke saada, kuulutanud Romulus ta põgenenud orjade, kurjategijate ja hulkurite pelgupaigaks. Nüüd voolanud linna igasugu jooksikuid, kelle seas aga ainustki naist polnud. Neid otsustanud Romulus kavalusega naabreilt, eriti sabiinlastelt, röövida. Romulus korraldab linnas peo, millest osa võtma kutsus ka naabreid. Need tulevad naiste ja tütardega. Väga palju on ilmunud sabiinlasi. Kui pidu on täies hoos, annab Romulus oma meestele märku: need haaravad küllatulnud neiud kaenlasse, mehed aga tõrjutakse linnast välja. Naabrid otsustavad tasuda kätte. Roomale tungib kallale sabiinlaste kuningas Titus Tatius suure sõjaväega.
Võit näib juba vaenlaste poole kalduvalt, kui võitlejate sekka tormavad sabiinlaste tütred, kes on saanud juba naisteks ja emadeks. Nad lepitavad võitlejad (vt ka kuulsa kunstniku J.L. Davidi maali "Sabiinitarid"). Mõlemad kuningad sõlmivad rahu ja otsustavad valitseda ühiselt. Sabiinlased asuvad elama Rooma ja saavad tema kodanikeks. Titus Tatius sureb varsti ja Romulus jääb ainsaks Rooma valitsejaks.
Pärimuse järgi sai Romulusest esimene Rooma kuningas. Kokku valitsenud seal seitse kuningat. Kuningate ajal lagunes sugukondlik kord lõplikult ja tekkisid klassiühiskond, riik ja orjandus. |
Kapitooliumi emahunt
| |