Rooma ja Itaalia

    Kreekast lääne pool asub suur saapakujuline Apenniini poolsaar, mille lõunaosa kutsuti juba vanaajal "vasikate maaks" - Itaaliaks. Hiljem hakati nii nimetama kogu poolsaart. Selle nime panid Apenniini poolsaare lõunaosas maabunud Kreeka kolonistid, keda hämmastas rikkalik taimestik ja kariloomade rohkus.
    Kreekaga võrreldes on Itaalia vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid viljakaid tasandikke leidub siin rohkem. Põhjast lõunasse läbib poolsaart Apenniini mäeahelik, rannikuäärsed alad on aga tasandikud. Põhjas asuvad Alpi mäed kaitsevad Itaaliat külmade põhjatuulte eest, siin on soe, kuid jahedam ja niiskem kui Kreekas. Suured jõed Po ja Tiber on veerikkad, maa oli metsarikas. Ka maavarasid on Itaalias rikkalikult: rauda, vaske, ehituskivi, savi.
    Apenniinide idarannik on laevasõiduks ebasobiv: pole lahtesid peatuskohtadeks, kaldad on järsud või liivaseljakutega. Läänerannikul on tingimused meresõiduks küll soodsamad. Selle tõttu tegelesid kohalikud hõimud peamiselt põlluharimisega ja pidasid omavahel ühendust maismaa kaudu.

1. Milliste tegevusalade viljelemist soodustasid Itaalia looduslikud tingimused?

     Põhjas, Po jõe orus elasid Gallia hõimud.

     Neist lõuna pool, poolsaare lääneosas asus etruskide asuala Etruuria. Etruskide linnriigid saavutasid kõrge kultuuritaseme.

     Tänapäevani on säilinud etruskide uhkelt kaunistatud hauakambrid, hõbe- ja pronksnõud, maalitud vaasid, ehted ja kujud.
    Etruskide päritolu on teadmata, kuid kindlasti ei olnud nad indoeurooplased, teiste poolsaare elanike sugulasrahvas. Neid on peetud Itaalia põliselanikeks, kuid pärimus räägib ka nende saabumisest Väike-Aasiast.
    Etruskid suhtlesid tihedalt foiniiklaste ja kreeklastega. Nad võtsid üle kreeka tähestiku ja nende kirja on võimalik lugeda. Etruskide keelt pole aga teadlased suutnud seostada ühegi tänapäeva keelga ja tekstid jäävad arusaamatuks. Kindel on vaid see, et etruskid on Itaalia vanim kultuurrahvas.
     Kesk- ja Lõuna- Itaalias elasid itaalikud, kes jagunesid mitmeks keeleliselt lähedaseks rühmaks. Itaalikutest elasid Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul latiinid ja nende asuala nimetati Latiumiks (loe: laatsium). Veel rohkem lõuna pool elasid samniidid.
    Teised itaalikute hõimud olid neist kultuuriliselt mahajäänumad. Itaalia lõunarannikul ja Sitsiilias moodustasid põhiosa elanikest Kreekast pärit kolonistid. Suurimad kolooniad olid Taras (Tarentum) ja Sürakuusa. Kreeklaste kaudu jõudsid Itaalia rahvad maailma ajaloo lehekülgedele. 

2. Millised Itaalia rahvad olid latiinidest kõrgemal arengutasemel, millised madalamal?
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................