KÄÄNDSÕNAD: ÕPETAJALE Käänded. Küsimused. Käändelõpud Harjutus 29
Harjutus 31 A kallas, kalda, kallas|t; kukkel, kukli, kukli|t; nukker, nukra, nukra|t; sammas, samba, sammas|t; kannel, kandle, kannel|t; artikkel, artikli, artikli|t; ranne, randme, ranne|t; koppel, kopli, kopli|tB vapper, vapra, vapra|t; vemmal, vembla, vemmal|t; kümme, kümne, kümme|t; lammas, lamba, lammas|t; kittel, kitli, kitli|t; kinnas, kinda, kinnas|t; hammas, hamba, hammas|t; sammal, sambla, sammal|t C Konsonantühendis kirjutatakse iga täht ühekordselt. Harjutus 32 A
B
Harjutus 33
Harjutus 34 1. Ellen Niit sündis 13. juulil 1928. aastal. 2. Ta on kirjutanud luuleraamatud "Karud saavad aru", "Lahtiste uste
päev", 3. Tuntud tegelased tema raamatutest on Krõll, Triinu, Taavi, _______________________ 4. Tema abikaasa on Jaan Kross ja raamat, mille ta lastele on kirjutanud, on "Mardileib". Harjutus 38 A B
ETTEÜTLUS vt. kontrolltöödest Harjutus39 A
B
Harjutus 42
Harjutus 43 2. Kahkjas on kahvatu, hallikas 4. Igas maailmanurgas on neli aastaaega. 5. Kevad – heleroheline, helesinine, _________________________________; suvi – roheline, _______________________;sügis – kollane,
pruun, must, 8. Külmetushaigused – nohu, bronhiit, angiin, kopsu-, närvi-, neerupõletik või muu. 9. Maa kuivab, võib saada päikesepiste; _____________________________.
Harjutus 44 A KAKS õhtut, liitrit, korstnat, meetrit, tuld, tädi, kätt, aset, hane, krooni, meistrit, palitut, uudist, otsust, mitmekordset, naist. B KOLM nime, peret, last, vart, väikest, kuulsat, katkist, sügist, kadedat, pihlakat, uudset, artiklit, harakat, tiiba, pähklit, kabet, kuuendat, südant, nukrat, õhtut, laagrit. C NELI kibedat, kümnendat, mantlit, küünt, koplit, hammast, liiget, uut, kuklit, tütart, suve, onu, suhkrut, nüri, nuga, head, sõpra, kauget, maad, tarka, õpilast. Harjutus 45
KORDAMINE kontrolltööks nr 2 Harjutus 1
Harjutus 3 1) akna|le – millele? kuhu? a alalütl
Harjutus 4 A t ü t r e | g a, p ä i k e s e, p i l v e | s t, n a i s e | k s, l o o m a d, m e h e, j u t u | l e, p õ õ s a i | s, s a a b a s t e | s t, a u g u, j u u s t e | g a, s ü n d m u s e d, õ u n u, v i l j a | s t, o t s u s t e, j a l a | l, j a l u | l, s u h k r u | t, r ö ö b a s t e | n i, s a j a n d i | l
B s õ n a | n a, k ä ä n d e | s, k ä ä n e t e | s, p ä h k l i | s t, p ä h k l i t e | s t, p ä h k l e i | s t, l a e | s, k a t u s e i | k s, k o e r t e, r i i k i d e | s, t e r a, a u t o | t, k a r u | g a, a k e n d e | n i, s o o j a | n a, v i h i k u i | l, õ p i k u d, p l i i a t s i, m ä n g i j a t e, l a u a | s s e, v e n d, m a j a d e | l t, u n e | t a, v õ i s t l e j a, m e r r e, õ n n
C p õ r a n d a t e | l t, t ö ö | l e, a r v u t i t e | s, k a u p l u s e | n i, p i m e d a | t, v õ i s t l u s t e, s e b r a d e | s t, m i n u t i | t, h o o b i | g a, t u g e v a, k u k l e i | s s e, õ p i l a s t e | l e, l o o m a d e, õ h u, p o r g a n d i d, l e n d a m i s | t, p i k a | s, r o h e l i s i, p u l b r i | k s, k ä r b s e i | d, v a l g e d, s õ i t e, a e g l a s | t, p ä e v a d e | l, k a t u s e d, s õ p r a d e | n a, k o o l i | s, p e o | l t, s u u s k a d e | g a, m e t s
D j a h u | s t k o o g i d, p ü s s i d s e l j a | s, h a l l i d e h u n t i d e, h a i g e | t t i i b a, v a l g e t e | l e l u i k e d e | l e, v a n a d e | s t k o m m e t e | s t, k a t k i s t e v õ r k u d e | g a, p u h a s t e | l t n õ u d e | l t, i l u s a | t v i h i k u | t, õ h u k e | s s e r a a m a t u | s s e, l õ b u s a t e n ä g u d e | g a, k õ r g e t e | s t u b a d e | s, h e a k a a s l a s e | n a, u u e | s t õ u n a | s t, v a l g e t e h a m m a s t e, p a r e m a d p i r n i d, l a i s k a d e | k s k a r u d e | k s, k õ r g e | l t i s t m e | l t, t u b l i d e | s p o i s t e | s
E t u g e v a | s s e p u u | s s e, k a u g e | t m a j a, t o r e d a t e | l e v õ i s t l u s t e | l e, t u j u k a t ü d r u k u, t a r g a k o e r a | g a, s u u r | t l u n | d, r a s k e | t l o o t u s | t, p u h t a | k s m õ t t e | k s, v ä l e d a | t h o b u s | t, j ä r s k u d e k a l j u d e | n i, p u h t a d k ä e d, p o o l e t u n n i | g a, k õ v a | s t k ä s u | s t, i l u s a t e a s j a d e, p õ r i s e v a | t t r u m m i, p õ r u t a v a | t u u d i s t, p o r i s t e j a l g a d e | n i, v ä i k e s t e | s a k e n d e | s, t u m m a e t t e h e i t e | g a
F k õ r g e s e i n, p i m e d a a j a, v i l e t s a | t r a a m a t u | t, k a u n i | s s e m u u s i k a | s s e, t a v a l i s e | s r ü t m i | s, v a i k s e | s t k o h a | s t, p u n a s e | l e m a a s i k a | l e, k ü p s e | l m u s t i k a | l, r o h e l i s e | l t p o h l a | l t, k o h e v a | k s o r a v a | k s, j u l g e r e b a s e | n i, v a p r a m ä g r a | n a, o s a v a k o e r a | t a, l e p l i k u k a s s i | g a
F-osa sõnad on antud ainsuse nimetavast kuni ainsuse kaasaütlevani. Harjutus 5
Harjutus 6
Harjutus 7 n nPliiatsit tabas kurbus:
ar n n
as n n
o n elada üksi ei või, n
as n Harjutus 8 a) ainsuse nimetavas: puudel?, rukis, kinnas, redelb) a osastavas: küünalt, hobust, sammalt, poissi c) a alaltütl: põllult, autolt, samblalt, ääsilt d) vastavad küsimusele kust?: põllult,
laevast, päevast, autolt, sadamast, samblalt, e) vastavad elusolendi küsimusele (7-8): puudel (kes?), aedniku, sõpradega, hobust, naabritena, sõbraks, poissi, seppade f) omadussõnad: rikkad, pimedaks, kuulsate, kenas g) reedel --- millal? a alalütl; esmaspäeval, __________________________________ PUUDEL Harjutus 9
Harjutus 10 1) jalgade – mille? m om; 2) rikkad; 3) puudel; 4) paberis; 5) sööklate; 6) sõpradega; 7) lilled; 8) vihikuis, 9) naabritena; 10) saagid, 11) kuulsate; 12) ehteid; 13) sulgedes; 14) sambad; 15) seppade; 16) mõtted; 17) teedel Pärast harjutust 10 võib ainsuses olevad sõnad ka vihikusse kirjutada ning lisada küsimuse, arvu, käände ning käändelõpu. Harjutus 11 1. Mõtle enne, kui teed lõpliku otsuse. 2. Ta oli pikliku näo ja salkus juustega poiss. 3. Linlased ei leidnud üles vajalikke kitleid. 4. Purskkaevust kerkisid kristalsed veejoad. 5. See teade kiskus leplikud näod nukraks. 6. Nad armastavad valssi tantsida. 7. Künklikul tasandikul oli rohkesti marju, mida korvi noppida polnudki nii lihtne. 8. Õppisime täna koolis kaslaste hulka kuuluvaid loomi. 9. Kunagi ei tohi tänaseid ülesandeid lükata homsele päevale. 10. Ta kuulub tallinlaste võistkonda. Harjutus 12 1. Mitmekülgsed huvid nõuavad pingsat tööd. 2. Lapsed istusid lootsikusse ja sõitsid jõele. 3. Algklasside korraldatud pidu oli huvitav. 4. Läksime hoogsal sammul ja jõudsime peatselt kohale. 5. Seadke kõik korda ja lootke kõige paremat. 6. Etendust juhtis kirjanduse õpetaja. 7. Umbses toas oli palju kärbseid. 8. Mätastel oli hulk kuldseid, eredalt helkivaid sügislehti. 9. Katke laud lagendikule, kus on kevadhommikuti meeldiv einestada. 10. Leidime endid umbtänavalt. Harjutus 13 Harjutust on hea kasutada väikesteks töödeks. KONTROLLTÖÖ NR. 2 A, B ja C variant vt kontrolltöödest Kontrolltöö nr 2 üks võimalikke (hästi nõudlikke, sest tegemist on põhivaraga) hindamiskriteeriume: 100-96 õiget 4 viga "5" 95-88 õiget 12 viga "4" 87-75 õiget 25 viga "3" 74-60 õiget 40 viga "2" 59-... õiget üle 41 vea "1"
Kontrolltöö nr 2 vastuseid. A 1. Nimisõnad (12): oktoobrikuu, hämarus, majale, akent, tuledes, naeru, nuttu, linnapea, pidu, aias, poiss, lemmikasjad Omadussõnad (3): suurele, rõõmsates, hämaras Arvsõnad: neli Asesõnad (4): ta, teistega, endaga, oma
B 1. Nimisõnad (12): augu, kaevamine, päeva, aega, loom, mees, labidaga, poisile, abiliseks, korra, hundid, metsast Omadussõnad (3): suure, sügav, näljased Arvsõnad: kolm Asesõnad (4): see, oma, mõne, nad
C 1. Nimisõnad (12): tee, tüdrukut, ukse, lävepaku, külalised, kapi, ukse, riiulil, poissi, korda, Emil, vorsti Omadussõnad (3): raske, kõrge, suure Arvsõnad: tuhat Asesõnad (4): nemad, ta, talle, nad |
||||||||||||||||||||||||||||||||