Miks me kasvame ja areneme?

     Paljusid meie keha tegevusi kontrollib närvisüsteem.
     Peale närvisüsteemi on kehas veel teinegi kontrollmehhanism, mis koosneb mitmesugustest sisenõristusnäärmetest.
     Sisenõristusnäärmed eritavad kehasse keemilisi aineid - hormoone, mida võib nimetada meie keha "keemilisteks käskjalgadeks".

     Sisenõristusnäärmed pole kehas omavahel seotud. Nende poolt toodetud hormoonid eritatakse otse verre, mille kaudu nad saavad organismis liikuda. Hormoonide tekkimist sisenõristusnäärmetes juhib närvisüsteem.

Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust, sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Kui sisenõristusnäärmete töö katkeb või pidurdub, tekivad organismis tõsised häired.

Juhtiv osa on sisenõristusnäärmete töös peaajus asuval väiksel kirsisuurusel ajuripatsil. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kasvuhormooni mõjul moodustub lihaskude ja algab luude pikenemine. Koos sellega hakkab laps ka kasvama.
Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks liiga suur kasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks.

Kõri juures asuv kilpnääre eritab hormoone, mis reguleerivad ainevahetust. Kilpnäärme alatalitluse korral kujuneb välja vaimne mahajäämus, ületalitluse korral aga kiireneb ainevahetus ja südametegevus ning inimene kõhnub.

Harkelund kontrollib ja mõjutab organismi seesmisi kaitsereaktsioone ehk immuunsust. Ta on kõige suurem 11.-15.eluaastal, seejärel tema mõõtmed vähenevad.

Neerupealised eritavad hirmu või ärevuse mõjul verre adrenaliini - hormooni, mis tõstab lihaste töövõimet.

Kõhunääre eritab insuliini - hormooni, millega reguleeritakse süsivesikute talletamist maksas. Insuliinipuudus põhjustab suhkruhaigust.

Käbikeha on väike 1,5 cm pikkune käbikujuline moodustis ajus, mis on arenenuim lapseeas ja hakkab alates 7. eluaastast asenduma rasvkoega. Käbikeha hormoonid pidurdavad kasvu ja sugunäärmete talitlust.

naarm.jpg (65142 bytes)

Sugunäärmete - munandite ja munasarjade - talitlus algab alles murdeeas. Nende näärmete töö vallandab ajuripatsi vastav hormoon.

Meessuguhormoone sünteesitakse munandites. Nende hormoonide toimel hakkavad arenema habe ja vuntsid, kujuneb meestele iseloomulik tugevam lihaskond, toimub häälemurre.
Murdeeas kasvavad kõri ja sellega koos häälekurrud väga ruttu. See põhjustabki häälemurde. Mõnedel võib häälemurre kesta paar kuud, teisel aga mitu aastat. Häälemurre võib toimuda 11-18-aastaselt, häälemurdega saab lapse häälest täiskasvanu hääl.

Naissuguhormoonid moodustuvad munasarjades. Nende toimel arenevad välja rinnanäärmed ja puusad muutuvad laiemaks, hakkavad valmima munarakud. Naissuguhormoonidel on tähtis osa ka raseduse käigus ja sünnitustegevusel.

Hormoonid on keerulised keemilised ühendid. Ühesuguste ülesannete täitmiseks kasutavad eri organismid ühtesid ja samu hormoone, seepärast saab loomade sisesekretsiooninäärmetest saadud hormoone kasutada inimese ravimisel. Näiteks saavad suhkruhaiged tarvitada sigade kõhunäärme poolt toodetud insuliini.