Väikelapsed

     Kõige vastutusrikkam periood lapse kujunemisel "mõtlevaks inimeseks" on kuni seitsmenda eluaastani.

      Esimesel eluaastal arenevad lapsed väga kiiresti. Vanematel pole tarvis mingeid erilisi imesid korda saata. Piisab, kui lapsega hästi palju koos olla, temaga rääkida ja mängida.
     Juba vastsündinu suudab väljendada viha, kurbust, hirmu ja rahulolu. Kahenädalane laps tunneb oma ema nii näo kui ka hääle järgi ära.

      Samas on lapsed esimesel eluaastal väga abitud.
1. Kirjuta siia imiku vajadused, mille rahuldamisega ta ilma vanemate abita hakkama ei saaks! .................................................................................................................................
..............................................................................................................................................

Lapse kõne ei saa normaalselt areneda, kui ta teiste inimeste juttu üldse ei kuule. Tavaliselt ajavad vanemad oma lapsega sünnist saadik juttu. Nii õpib laps keelt ja suhtlemist.       Esimestel elukuudel hakkab ta suure inimese jutule vastu häälitsema. Teadlased on avastanud, et eri keeli rääkima hakkavate laste lalisemine on algul väga sarnane. Alles teisel poolaastal muutub lalin erinevamaks, sest laps valib järk-järgult välja oma emakeeles olemasolevad häälikud.      Laps õpib selgeks selle keele, mida temaga kõneldakse.       Esimesi sõnu hakkab laps ütlema esimese eluaasta lõpul, aga aru saab ta siis juba palju rohkemast kui ise ütelda oskab.      Kui lapsel puudub kontakt inimühiskonnaga, ei arene välja kõne ega mõtlemine.

     India rahvajuttudes räägitakse sageli loomade poolt üleskasvavatud inimlastest. Sellisest poisist kirjutab ka R. Kipling oma raamatus "Mowgli".
      Mis sa arvad, kas imikuna metsa sattunud ja loomade üles kasvatatud laps oskab rääkida?

1. Leia kodustest pildialbumitest võimalikult palju pilte oma esimese kahe eluaasta kohta.
Püüa pildid panna ajalisse järgnevusse. Täida tabel!