Miks me oleme erinevad?

1. Vaatle oma klassikaaslasi. Te kõik olete pisut erinevad.
     Milliseid erinevusi võid klassikaaslaste vahel tähele panna? ................................................................................................................................................
...............................................................................................................................................

2. Täida tabel!

     Ka ühemunarakukaksikud pole üksteisega nii sarnased nagu kaks tilka vett. Täiesti sarnased inimesed peaaegu puuduvad. Miks see nii on?

     Suur osa meie välistunnustest on pärilikud.
     Kahe suguraku liitumisel ühinevad ka mõlemas sugurakus sisalduvad kromosoomid.
     Kromosoomides asub informatsioon sellest, milliseks inimene areneb.
     Kromosoomid koosnevad kokkupakitud pärilikkusaine DNA ahelatest. Neis ahelates paiknevad teatud kindlas järjekorras geenid, mis määravad organismi tunnused.

      Sellised tunnused nagu meie kasv, juuste ja silmade värvus, kõrvade kuju ja isegi see, kas kõrvad hoiavad pea ligi või peast eemale, on kindlaks määranud geenid..
      Pärilikud võivad olla ka mõned meie võimed.

3. Pane oma peopesad kokku. Kumb pöial jääb peale?.............................................
    Proovi käed vastupidiselt kokku panna? Millist erinevust tunned? ....................................
    Ka käte kokkupanemise viis on üks omadus, mis pärandub vanematelt lastele.
    Vasak pöial jääb peale ........ lapsel klassist, parem pöial ......... lapsel.

     Geenid antakse vanematelt lastele edasi muutumatul kujul. Nii avalduvad vanematele iseloomulikud tunnused ka lastel.
     Organismi mingi tunnuse arenemist kontrollib tavaliselt palju geene. Nii on  tõenäosus, et samade vanemate laste välimus on täiesti sarnane, väga väike.

    Vahel juhtub ka nii, et pruunisilmsetel vanematel sünnib sinisilmne laps. Kuidas on see võimalik?

Iga laps saab ühe geenikomplekti kaasa isalt ja teise emalt. Seetõttu on meil kõigil kaks geenikomplekti iga üksiku tunnuse jaoks, avaldub aga ainult üks tunnus.      Harilikult on nii, et üks tunnust määravatest geenidest on tugevam kui teine ja võib teise geeni avaldumist maha suruda. Neid geene, mis teiste üle valitsevad ehk domineerivad, nimetatakse dominantseteks geenideks. Dominantsed tunnused on näiteks pruunid juuksed ja pruunid silmad. Neid geene, mida teised geenid maha suruvad, nimetatakse  retsessiivseteks geenideks. Retsessiivsed tunnused on näiteks punased juuksed ja sinised silmad. 4. Kas saad keelt toruks rulli keerata? Ka see on pärilik dominantne tunnus.