Sünnitus algab siis, kui laps on lõpetanud oma arengu.
Laps surutakse sünnituse käigus läbi ema sünnitusteede. Et sündimine oleks lihtsam, on vastsündinu pea luud osaliselt luustumata ning saavad üksteise suhtes nihkuda.
    Pärast sündi hakkab laps iseseisvalt hingama ning tööle hakkab ka tema seedesüsteem.

    Mõned lapsed sünnivad enneaegsetena või alakaalulistena. Nende kopsud  ei tööta korralikult ja nad ei suuda ise imeda ega hingata. Et ellu jääda, vajavad nad erihooldust spetsiaalsetes inkubaatorites.

Katseklaasilapsed

     Mõnikord ei saa perekond normaalsel teel lapsi, sest põhjuseks on ema organismis tekkinud tüsistused. Sel juhul võib olla ainuke võimalus päris oma last saada kehaväline viljastamine.
     Emal stimuleeritakse paljude munarakkude üheaegne areng. Valminud munarakud eemaldatakse ema organismist ja viljastatakse katseklaasi tingimustes isa seemnerakkudega. Järgneva 2 päeva jooksul arenevad viljastatud munarakud spetsiaalses inkubaatoris. Seejärel aga valitakse välja kaks - kolm enamarenenud idulast ja viiakse need kunstlikult uuesti ema organismi. Ülejäänuid idulasi on võimalik säilitada külmutatult ja vajadusel kasutada kordusprotseduuridel.
     Esimesed katseklaasilapsed Eestis on juba olemas. Nende vanematele, kes muidu oleksid jäänud lastetuks on nad suureks rõõmuks.

imik.gif (12067 bytes)      Inimesed ja teised imetajad hoolitsevad oma järglaste eest, sest sündides on nende järglased üsna abitud.

     Vastsündinu esimene loomulik toit on rinnapiim. Rinnapiim katab esimestel elukuudel imiku kõik toiduvajadused, andes ühtlasi ka esialgse kaitse nakkushaiguste eest.

3. Uuri, mille poolest erineb inimese arenemine teiste loomarühmade arengust.

hunt.gif (14754 bytes)
hunt		 rastik.jpg (28090 bytes)
rästik		 nokkloom.gif (15888 bytes)
nokkloom
lind.gif (28696 bytes)
metsvint		 konn.gif (28127 bytes)
veekonn		 poder.jpg (45234 bytes)
põder