 |
Vananedes muutuvad ka inimese
vaimsed võimed. Nõrgeneb mälu ja tähelepanuvõime. Ka õppida on vanal inimesel raskem
kui noorel. Põhjus on selles, et närvirakud hävivad. Erinevalt teistest keharakkudest puudub närvirakkudel uuenemisvõime. Iga päev hävineb ligi 10 000 närvirakku. Õnneks ei too närvirakkude järkjärguline hävinemine kaasa meie aju töö lakkamist. Ka mälu on võimalik treenida, et see ei nõrgeneks. Hävinenud närvirakkude töö võtavad üle teised närvirakud. |
| Vanasti olid vanad inimesed
pere lahutamatuks osaks. Ikka oli vaja nende nõuannet ja elutarkust. Tänapäeval elavad
vanad ja noored sageli eraldi. Oled sa mõelnud, et ka sinu vanaema-vanaisa võivad sind väga külla oodata? 2. Mida sina tahaksid ette võtta, et muuta oma vanavanemate elu rõõmsamaks? |
 |
|
Eakamate inimeste osa maailmas suureneb üha. Ka Eestis on rahvastiku vananemine paratamatus. Peagi tõuseb vanade inimeste osatähtsus veerandile kogu rahvastikust. Rahvastiku vananemine asetab riigi ette tõsise probleemipuntra. Igaühel on pärast pikki tööaastaid õigus väärikale vanaduspõlvele. Selle peavad vanadele inimestele kindlustama tööealised inimesed uuest põlvkonnast. Mida aga teha siis, kui uus tööjõuline põlvkond on vanade inimeste põlvkonnast tunduvalt väiksem? |
3. Uuri rahvastikupüramiidi!
a) Kes elavad kauem?
.............................................
b) Kes säilitavad kauem töövõime? ..........................................
c) Teades, et sündimus järjest väheneb, joonista, kuidas muutub selle tagajärjel
rahvastikupüramiidi kuju.