VISIITKAART

     Euroopas võeti nimekaardid ehk visiitkaardid kasutusele 16. sajandi alguses.
     Tänapäeval on visiitkaardid kasutusel terves maailmas. Üldreeglina valmistatakse neid kahes formaadis — väikesed 9,5× 5,5 cm ja suuremad 14 × 9 cm.
     Väikesi visiitkaarte on kahesuguseid — era ­ ja ametlikud nimekaardid. Esimesele märgitakse ees­ ja perekonnanimi, kodune aadress ja telefoninumber. Tööalastele nimekaartidele lisatakse elukutse, ametikoht, tiitlid, kui neid omatakse, töökoha aadress ja telefon.
     Visiitkaarti kasutati algselt seoses viisakusvisiitidega. See kehtib diplomaatilises etiketis ka tänapäeval. Kui visiitkaart on saadetud posti teel või käskjalaga, loetakse seda võrdseks visiidiga.
     Visiitkaart on mõeldud enda tutvustamiseks; see jäetakse neile isikutele, kellega ollakse ametialaselt või seltskondlikult tuttavaks saadud, kes on meeldivad ja kellel arvatakse olevat soovi jätkuvateks kohtumisteks.