| Kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis
Kesk-Kreekas Parnassose jalamil. Legendi kohaselt tappis Apollon seal lohemao Pythoni.
Seepärast kandis Delfi preestrinna, kes vahendas tulevikuennustusi, püütia nimetust.
Püütia istus kolmejalgsele pingile
koopalõhe kohal, kust tulid uimastavad aurud. Uimastavate aurude mõjul kisendas püütia
seoseta sõnu. Neid võis tõlgendada mitut moodi, nii nagu oli kasulik. Juures viibivad
preestrid vormisid püütia sõnad selgemateks värssideks ja andsid need edasi küsijale.
Ka sellisel kujul polnud ennustused kuigi kergesti mõistetavad. Seda ei võinudki oodata
- jumal andis inimestele tuleviku kohta ainult märke, neist arusaamine oli surelike endi
mure.
Hellenid suhtusid püütia ettekuulutustesse
väga tõsiselt, kahtlemata nende õigsuses.
Tähtsamate otsuste eel saatsid polised oma
saadikud Delfi ja seejärel vaidlesid rahvakoosolekuil pikalt jumala sõnumi tõlgendamise
üle. Kui aga järgnenud sündmused ei vastanud ennustuse tõlgendusele, siis tunnistati
enda suutmatust jumalikku sõnumit mõista. |

Püütia Kreeka vaasimaalilt
|
Kord küsis Lüüdia kuningas Kroisos, kas
ta peab alustama sõda Pärsiaga. Oraakel vastas, et ta purustab sõda alustades suure
riigi. Veendununa oma võidus, alustas Kroisos sõda, kuid kaotas. Delfi preestrid
selgitasid seda nii: Kroisos hävitas ju suure riigi, ainult mitte Pärsia, vaid oma
riigi.
Ennustuste eest toodi templeile andameid.
Delfi tempel muutus aegade jooksul määratute rikkuste omanikuks. Ta laenas raha
polistele ja segas end riikide siseasjadesse, sõja ajal toetas Delfi tempel ühte või
teist maad.
13. Kirjelda mõnda võimalikku oraakli ennustust, selle
preestritepoolset sõnastust ja rahva arusaama! Kuidas tegelikkus võis erineda ja samas
sobida kokku ennustusega? |