XX sajandi algul avastas inglise arheoloog sir Arthur John Evans  väljakaevamiste tulemusena Kreeta saarel Mükeene kultuurist veelgi vanemaid mälestusmärke. Ta kaevas välja kaks lossi: Knossose ja Faistose paleed .
     Eriti suured olid Knossose palee jäänused, mis koosnesid suurest hulgast ruumidest. Kreeka müüdi ainetel nimetas Evans selle kuningas Minose paleeks.

     Kreetat valitses muistsel ajal kõvasüdameline Minos, Zeusi ja Europe poeg.Tema ajal oli Kreeta kõige võimsam maa, ta laevastik oli suurim ja riik kuulsuse tipul. Äraarvamata rikkused olid kogutud pealinna Knossosesse, linna, mis säras kullast.Seal oli palju toredaid losse ja templeid, sest Minos tahtis, et iga võõras oleks tema rikkusest ja võimust pimestatud.
     Kuid siiski tekitasid Ateena kunstiteosed temas suurt kadedust. Nende autoriks oli Daidalos, kellega polnud võrdset kogu maailmas. Ebaõiglane kohtuotsus aga võttis Daidaloselt õiguse elada ja töötada sünnilinnas ning ta otsustas asuda Minose teenistusse.

     Minos võttis ta kuninglike auavaldustega vastu ja andis tema käsutusse kõik vajaliku Kreeta kaunistamiseks.
     Suurim töö, mida Daidalos Kreetal ette võttis, oli labürindi ehitus. See oli nii keerukas ehitis, nõnda paljude saalide, tubade ja koridoridega, et kes iganes sinna sisse läks, ei osanud ta enam väljapääsu  leida. Labürindi keskkohta oli vangistatud Minotauros, inimese keha ja sõnni peaga inimsööja koletis.  
         
    Väga tihti kujutatakse härga kui tõenäoliselt tähtsamat austatavat looma. Härjaga seostusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid. 

     Piltidel näed Knossose palee härjaga seinamaalingut
ja akrobaadihüppe neli faasi.   

ikaros.jpg (79559 bytes)
  Daidalos põgeneb koos poja Ikarosega Kreetalt.

 

     Kreetal tekkinud kultuuri nimetatakse sageli seepärast minoiliseks kultuuriks.

     Leitud savitahvlitele vajutatud kreeta silpkirja ei osata tänapäeval lugeda ja seetõttu ei tunne me Kreeta ajalugu, seadusi ega kirjandust. Ainult losside ja linnade varemed heidavad veidi valgust minoilisele kultuurile.
    Lossides leidus mitmesuguseid ruume: peale uhkete vannitubade, basseinide, elu- ja templiruumide olid ka viljasalved, töökojad ja muud ruumid. Kreeta kultuuri peamine iseärasus on eraldi templite, relvade, kindlustuste ja igasuguste sõjakate joonte puudumine. Lossiseinte maalingud kujutasid loodust, usupidustusi ja spordivõistlusi. 

3. Milleks kasutati Kreeta saare losse?

kuningannasaal.jpg (74689 bytes)
Knossose palee kuningannasaal freskodega.