Vanim kõrgkultuur Euroopas

     Varemalt tundsid õpetlased Kreeka vanimat ajalugu ainult kahe eepose - "Iliase" ja "Odüsseia" - järgi. Need poeemid jutustavad Trooja sõjast. Mingid muid märke tollest kaugest perioodist ei olnud ja seepärast arvasid õpetlased, et need sündmused on välja mõeldud. Esimene, kes püüdis neile sündmustele esemelisi tõestusi leida, oli saksa teadlane Heinrich Schliemann. Teda haarasid nooruses kaasa Homerose poeemid ja ta uskus, et need kirjeldavad tegelikku elu.

     1870. a suundus Schliemann Väike-Aasia rannikule Troojat otsima ja alustas Hissarliki küngastel väljakaevamisi. Ta arvas, et seal kõige madalamates pinnasekihtides asuvad kuningas Priamose Trooja linna varemed. Need pidi olema toredate mälestusmärkide jäänustega varemed. Ta ei pööranud erilist tähelepanu keskmistele kihtidele, mis väljakaevamistel hävisid. Mitu aastat kaevas Schliemann  Troojat otsides väsimatult, kuid tegelikult hävitas ta oodatust palju tagasi- hoidlikumad "Iliase" Trooja mälestised keskmistes kihtides. Hiljem mõistis seda üks tema abilistest.  

1. Miks Schliemann ei leidnud Trooja varemeid?

Trooja varemed
     Seejärel suundus Schliemann kreeklaste juhi Agamemnoni linna Mükeenesse ja leidis väljakaevamistel otsekohe akropoli    (linnus, kindlustatud keskus) müüride jäänused, mis olid laotud eriti suurtest kividest.
     Neid massiivseid kiviehitisi nimetasid kreeklased kükloopilisteks, kuna nende arvates suutsid selliseid kive liigutada vaid kükloobid. 

2. Miks õnnestus Schliemannil Mükeenes avastada oodatud uhked mälestised?

mykeene1.jpg (34896 bytes)
Mükeene akropoli plaan

agamem.jpg (29131 bytes)

Kuldmask Mükeene valitsejahauast ja
Mükeene Lõviväravad 

 lovivarav1.gif (66164 bytes)
     Akropolil paiknes ka valitsejate kalmistu ehk nekropol. Surnutele oli kaasa pandud toredaid ehteid: kuld- ja hõbeilustusi, kuldmaske surnute näol, kaunilt väljatöötatud relvi. Samuti avastati suur kuppelhauakamber, mida Schliemann pidas kuningas Atreuse varakambriks.
     Hiljem leidis Schliemann teistest Kreeka osadest Mükeene omadega sarnaseid mälestisi. Kõik need on osa ülivanast kultuurist, mida nimetatakse esimese leiukoha auks Mükeene kultuuriks.