Hellenite maailmapilt

     Kreeka kultuur kujunes sellal, kui inimesed tundsid alles vähe nende poolt tähelepandavate loodusnähtuste põhjusi. Nad seletasid neid nähtusi jumalike jõudude tegevusena arvukates müütides (fantastilistes muistendites) maailma tekkimisest.
     Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nad väitsid, et maailm lõi jumalad.

     Kaua-kaua aega enne jumalate ilmumist, aegade alguses oli ainult vormitu segadus Chaos (Kaos), mida kattis pilkane pimedus. Viimaks sündis - keegi pole seletanud, kuidas - kaks Chaose last: Nyx (Öö) ja Erebos, millega tähistati äraarvamatut sügavust, kus elas surm.
    Pimedusest ja surmast sündis Eros (Armastus), kelle tulekuga hakkasid kord ja ilu ohjeldama segadust. Armastus sünnitas enesele seltsiliseks Valguse, särava Päeva.
     Järgmisena lihtsalt sündis Maa - Gaia. Maa sünnitas kuldtäherikka Taeva - Uranose.
     Gaia ja Uranose lapsed olid hirmsad monstrumid, kel oli ületamatu jõud. See võrdus maavärisemise, marutuule ja vulkaanidega. Neil oli sada kätt ja viiskümmend pead.    
     Kolm järgmist last olid kükloobid (sõõrsilmad), sest neil oli vaid üks silm laubal. Ka nemad olid laostava jõuga hiiglased.  
     Lõpuks sündisid titaanid. Neid oli terve hulk ja nad ei olnud teistest kehvemad jõu ja kasvu poolest. Mõned neist olid aga heatahtlikud ja üks neist päästis inimese pärast loomist hävingust. Uranos vihkas oma esimesi lapsi - monstrumeid - ja pani nad kohe maa alla vangi. Kükloobid ja titaanid jättis ta vabadusse.
     Gaia, kes oli pahane oma esimeste laste kohtlemise pärast, pöördus kükloopide ja titaanide poole abipalvega. Vaid titaan Kronos (Aeg) julges isale vastu hakata ja vigastas teda hirmsal kombel. Gigandid, neljandat tõugu koletised kargasid  Uranose verest välja, samuti ka erinnüsed (fuuriad). Viimaste ülesandeks oli patuseid jälitada ja karistada. Lõpuks kihutati muud koletised maa pealt minema, kuid erinnüsed jäid - kuni maa peal on pattu, ei saa neid keegi ära ajada.
     Sellest ajast peale oli Kronos universumi isand koos oma   kuningannast õe Rheaga.     
     Viimaks tõstis üks nende jumalikest poegadest, Zeus, isa vastu mässu. Tal oli ka selleks oma põhjus. Kronos oli kuulnud, et üks tema lastest tõukab ta troonilt. Ta arvas saatusele vastu hakata sel teel, et õgis oma järeltulijad ära kohe pärast nende ilmaletulekut. Kui aga Rhea sünnitas Zeusi, oma kuuenda lapse, õnnestus tal  vastsündinu toimetada Kreeta saarele. Abikaasale andis Rhea   poja asemel aga mähkmetesse pistetud suure kivi, mille Kronos lapse pähe sedamaid alla neelas.
     Hiljem, kui Zeus oli juba meheks sirgunud, sundis ta vanaema Gaia abil oma isa seda kivi koos viie varem sündinud lapsega välja oksendama.

    Järgnes kohutav sõda Kronose, keda abistasid tema vennad titaanid, ja Zeusi, keda abistasid viis jumalikku õde ja venda, vahel - sõda, mis pidi peaaegu hävitama maailma.
     Jumalad võitsid, osalt seepärast, et Zeus vabastas vangist sajakäelised koletised, kes sõdisid tema eest oma võitmatute relvadega, ja ka seepärast, et ühe titaani, Iapetose poeg Prometheus, kes oli väga tark, asus Zeusi poolele.
     Titaanid pandi vangi maa sügavusse Tartarosesse. Prometheuse vend Atlas mõisteti igavesti kandma taevavõlvi oma õlgadel.   
     Pärast jumalate võitu titaanide üle sünnitas Gaia oma viimase võsu, kes ületas kõik eelmised oma õudusega - Typhoni. Kõue ja välgunooltega abil võitis lõpuks Zeus ka Typhoni.
     Hiljem hakkasid mässama gigandid. Selleks ajaks olid jumalad juba väga tugevad ja neid abistas ka võimas Herakles, Zeusi poeg. Gigandid paisati Tartarosesse.
    Seega oli taeva hiilgava jõu võit maa toore jõu üle täielik. Maailm oli koletistest puhas ja inimsoo jaoks valmis. Kuid kõigepealt tuli purustatud maa uuesti viljakandvaks ja kauniks muuta.     

1. Mis oli hellenite arvates enne, kas jumalad või maailm? ...........................................