| Kreeka ehituskunsti ehk arhitektuuri saavutused on seotud templite ja ühiskondlike hoonetega. |
|
Templid ehitati kivist,
enamasti marmorist, ja sidumiseks ei kasutatud mörti, vaid metallist klambreid. Tempel
ehitati kõrgemale kohale ja enamasti kolmeastmelisele alusele. Kuna templisse pääsesid vaid preestrid ja rahvas nägi pühakoda väljastpoolt, pöörasid ehitusmeistrid peatähelepanu templi välisele kaunistamisele. Kaugelt vaadates mõjus tempel võimsana ja lähedalt võlus kujude ja teiste kaunistuste iluga. Samas ei kuhjanud kreeklased kujusid liiga palju kokku ega varjutanud templi ehituslikku ilu. |
| Templi kaheviiluline katus moodustas koos veeliistu ehk karniisiga (joonistel g) templi otsas kolmnurkse viilu ehk frontooni ( h). Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Pikiküljel oli sambaid kaks korda rohkem kui otsaseinas pluss üks (enamasti 13-6 ja 17-8). Kreeka suurima templi - Ateena Parthenoni - sambad olid paigutatud sissepoole pisut kaldu. Nimelt tundsid kreeka ehitusmeistrid inimsilma eripära ja teadsid, et selline asetus jätab mulje täiuslikult sirgetest sammastest. Templitele olid iseloomulikud lahtised sammastest eeskojad - portikused. Sammas koosnes kolmest osast: baas (joonistel b - dooria sammastel puudub), tüves ja kapiteel (d). Pikisuunalisi süvendeid sambal nimetatakse kannelüürideks ja sammastele toetuva talastiku ülemist kaunistatud osa friisiks (f). Eristati kolme sambastiili: dooria - kõige varajasem ja vormilt lihtsaim, joonia - saledate ja kergete vormidega, kauni ja painduva muljega ja korintose - keerukas, maneerlik, taimeelementidest kapiteeliga.
|
|
|
|
|
|
 Joonia stiilis samba kapiteel |
|
Mõne templi
ehitusel kasutati karüatiide - naisekujulisi sambaid. Templi
siseruum - naos - jaotati sammaste abil mitmeks osaks. Puidust laes olid
nelinurksed süvendid - kassetid. Valgus pääses templisse ainult uksest. Silmapaistvaim arhitektuuriansambel oli Periklese ajal rajatud Ateena akropol, kus asusid Parthenon, Erechteion, Theseion, Nike tempel jt silmapaistvad ehitised. Olulisemad raidkujud Akropolis pärinevad suure kujuri Pheidiase käe alt. |
Mausoleum Halikarnassoses Kreeklaste ehituskunsti suursaavutuseks on aga üks seitsmest maailmaimest - Pärsia satraabi Mausoluse hauakamber Väike-Aasias Halikarnassoses. See olevat olnud nii uhke, et hiljem hakkasid ka roomlased ja seejärel teised rahvad oma suuri hauarajatisi mausoleumideks nimetama. |
| 1. Selgita mõisted: portikus
......................................................................................................................... 2. Milline hellenite loodud ehitus kuulus seitsme maailmaime
hulka? 3. Kus võib tänapäeva Eestis näha kreeka templite sarnaseid
ehitusi? 4. Milline ehitusstiil (dooria, joonia või korintose)
sulle meeldib? Miks? |