Kultuuri osaks olnud usulisi toiminguid, kehakultuuri ja olümpiamänge, eeposeid ja legende oleme käsitlenud juba varem. Meenutagem, mida me neist teame! ........................................................................................................................................................ ........................................................................................................................................................


Sikukostüüm

      Teater sai alguse põllutööjumalanna Demeteri ja eriti viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise kaitsja Dionysose auks korraldatud usutalitustest.
    Jumal Dionysose saabumist tähistas rahvas pidulike rongkäikude ja lauludega. Dionysose auks lauldi ditürambe (kiidulaule) selle eest, et ta tõi kaasa kevade ja kutsus esile looduse ärkamise. Dionysose kaaslasi saatüre kujutades riietusid inimesed kitsenahkadesse.
     Lauludes Dionysose elust, naeruvääristasid rongkäigust osavõtjad ka linnaelanike puudusi. Neid laule nimetati tragöödiateks, mis tähendab sikulaul. Kui sikkude rongkäik peatus mõne künka jalamil, istus rahvas mäenõlvale kuulama-vaatama. Nii kujunes vabaõhuteater. Lauljate seast eraldus eeslaulja ehk korüfee, kes jutustas Dionysose elust. Temale vahelduseks laulis koor ditürambe. Hiljem eraldus koorist ka teine näitleja ja tekkis draamaetendus - tragöödia. 
    Sügisel korraldati Dionysose auks lõikuse rõõmupeod. Nendest lõbusatest rongkäikudest, kreeka keeles "komos", kujunesid komöödiad. Etendused toimusid kindlasti luulevormis, mida esitati kitara või lüüra saatel. Lüüra saatel esitatud luulet nimetati lüürikaks. Sellest kujunes üldmõiste tunde- ja kujundiküllase kirjanduse kohta.  
     Kreeka teater (vaatemängude koht) oli vabaõhuteater, mis asus künka jalamil. Künkanõlvadele paigutati poolringis astangutena laskuvad pingid vaatajate jaoks.
      Ateena teatris Akropoli serval oli 14000- 17000 kohta. Koor esines poolringi- või ringikujulisel platsil orkestral, mille taga asuval puust laval ehk skeneel esinesid näitlejad.

     Teatrietendused kestsid hommikust õhtuni kolm päeva ja toimusid 2-3 korda aastas. Ühekorraga esitati kolmest lõbusast komöödiast ja kolmest tõsisest tragöödiast koosnevat neljaosalist sarja. Teatriskäimine oli kodanikele kohustuslik.


Teatri põhiplaan
1-teatron, 2-orkestra, 3-skenee, 4-proskeenion
     Teatris esinesid ainult mehed, kes esitasid ka naiste osi. Esinemise käigus vahetasid näitlejad maske, mis võimaldas ühel näitlejal mitmes osas esineda. Mõjulepääsemiseks olid olulised selge tugev hääl ja ilmekad þestid. Et näitlejad oleksid paremini nähtavad, kandsid nad erilisi paksu tallaga lavajalatseid ehk koturne.
    
    5. sajand eKr, eriti Periklese aeg, oli teatrikunsti õitseng Ateenas. Kirjandus oli olemas ainult näitekirjandusena. Sel ajal tegutsesid ka kuulsad tragöödiakirjanikud Aischylos, kes tõi esimesena lavale teise näitleja, Sophokles, kes tõi lavale kolmanda näitleja, ja Euripides.
    Näidendite sündmused pärinevad müütidest ja olid vaatajatele tuttavad. Näitekirjaniku ülesandeks oli õpetliku mõtte väljatoomine tuntud sündmustest. Aischylose tuntumad teosed on triloogia (kolmest osast koosnev näidendite sari) "Oresteia", "Aheldatud Prometheus" ja "Pärslased", kuna autor ise osales sõjas pärslastega.
    Kõige täiuslikumaks tragöödiaks on peetud Sophoklese "Kuningas Oidipust". Oidipus püüdis vältida kuritegusid, mida Delfi oraakel oli talle kuulutanud. Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks: tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Ta ei teadnud, kes olid tema tegelikud vanemad ja tappis teel tundmatu ränduri. Uude linna saabunud Oidipus valiti kuningaks ja anti naiseks eelmise kuninga lesk. Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Näidendi mõte seisneb hellenitele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku võimalikkuses.
     Euripides omistab müütide kangelastele kaasaegsete inimeste püüded ja tunded. Tema teosed on kõige lähemal kaasajale. Euripides analüüsib eriti sügavalt inimeste tundeid ja kirgi.
    Silmapaistvaim komöödiakirjanik Aritophanes tegutses Peloponnesose sõja aegadel ja pilkas oma teravmeelsetes teostes Ateena demokraatiat.

5. Seleta mõisted: teater, tragöödia, komöödia, lüüra, lüürika, skenee, koturn, orkestra.
6. Joonista Vana-Kreeka näitlejad teatrilaval!
7. Mida tahtis oma kuulsaima teosega öelda Sophokles?
8. Milliseid kirjandusteoseid on teada Vanast-Kreekast?
..........................................................................................................................................