| Ateena rikkusele tõi lisa
mereliidu kassa Deelose saarelt Ateenasse ületoomine. Ateena kasutas raha enamasti
oma äranägemise järgi. Kõrgeim riigivalitsemisorgan rahvakoosolek käis koos umbes 3 korda kuus. Sellest võtsid osa kõik kodanikud alates 20. eluaastast, kes olid teeninud või teenisid sõjaväes. Periklese ajal oli kodanikke Ateena 235 000 elanikust vaid kümnendik . Kolmandik elanikest olid õigusteta orjad. Suur hulk oli käsitöö ja kaubanduse alal tegutsevaid võõramaalasi ehk metoike, kes olid küll isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta. Bulee (Viiesaja Nõukogu) oli alaline asutus, mis arutas läbi rahvakoosolekule esitatavad küsimused ja kontrollis kõiki tähtsamaid riigiametnikke. Riigivõimu viisid ellu kümneliikmelised üheks aastaks valitavad ametnikekolleegiumid, mis allusid rahvakoosolekule ja buleele. Strateegide kolleegiumi osatähtsus kasvas ja ainsatena võidi strateege korduvalt ametisse valida. Strateegid juhtisid välispoliitikat, rahandust ja esinesid rahvakoosolekuil. Liisuheitmise teel moodustati ka 6000-liikmeline vandekohus heliaia. Heliaia liikmeks võisid olla vähemalt 30-aastased võlgadeta kodanikud. Heliaia oli jagatud kümneks 500- liikmeliseks komisjoniks. Ülejäänud liikmed olid varuks vabaks jäävate kohtade täitmisel. Kohtus esinesid pooled ise, kasutades kutseliste asjatundjate koostatud kõnesid. 8.
Milline oli Periklese eesmärk riigivalitsemist ümber korraldades? 9. Kellele andis antiikdemokraatia kodanikuõigused ja kes olid
ilma õigusteta? 10. Jätka skeemi Ateena valitsemissüsteemist Periklese reformide järel!
|