Kreeka-Pärsia sõjad
Lähis-Idas kujunes 6. sajandil eKr enneolematult suur Pärsia
riik.
6. sajandi II poolel eKr allutas Pärsia kuningas Kyros oma võimule Väike-Aasia
rannikul asuvad Kreeka linnad. Kreekakeelse maailma liidrikoht läks
Mandri-Kreekale.
Pärsia hakkas kontrollima ka Hellespontost (väina Musta ja
Egeuse mere vahel) ja takistama Kreeka poliste kaubandust. Pärsia soosis
kaubanduse ja laevanduse alal hellenite konkurente foiniiklasi, kes olid Pärsia
sõltlased ja toetasid Pärsiat oma laevastikuga. Pärsia poolne oht ühendas erinevaid
poliseid ja nende vahel kujunes teatav ühtekuuluvustunne.
Pärsia kuningas Dareios I vallandas 5.
sajandi algul eKr umbes 50-aastase Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu. 5. sajand eKr aga
oli ühtlasi Kreeka poliste õitsenguaeg.
Esimesed
20 aastat olid pärslased ründavaks pooleks. Dareiose sõjaretk Musta mere põhjaranniku
steppides elavate sküütide vastu ebaõnnestus ja seda ära kasutada püüdes
alustas Mileetos 500. a eKr ülestõusu Pärsia ülemvõimu vastu. |