Naised ühiskonna asjadesse sekkuda ei saanud, nende
ülesandeks oli laste kasvatamine laste esimese kuue eluaasta jooksul. Pärast vastutas
kasvatuse eest pereisa.
Vabade kodanike lastele oli algõpetus tavaline, kuid mitte
kohustuslik. Poisid ja tüdrukud õppisid koos. Algkoolid olid sisuliselt riiklikud.
Tähtis koht oli kasvatuses muusikal ja liikumisel. Lisaks pillimängule ja võimlemisele
kuulusid algõpetuse hulka ka lugemine, kirjutamine ja arvutamine.
Kõrgema astme koolides, nn. gümnaasiumides, olid
peaained grammatika (keel ja kirjandus) ning retoorika (kõnekunst). Lisaks
nendele veel dialektika (vaidluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia
ja muusika. Neid nimetati "seitsmeks vabaks kunstiks". Lisaks
peeti ka kehalise kasvatuse tunde. Enamasti õppisid gümnaasiumides poisid vanuses 13-18
aastat. Last saatis kooli eriline majaori pedagoog (paidagogos), kes
õpetaja korraldusel last ka karistas. 18-aastaselt sai noormees kodanikuks ja pidi kaks
aastat sõjaväes teenima. 8. Mis põhjustas
türannide võimulepääsu?
9. Millised uued riigivalitsemisasutused ja -vahendid lõi Kleisthenes?
10. Milles oli Sparta ja Ateena kasvatuse erinevus?
11. Meenuta ka varemõpitut ja selgita mõisted!
|