Aristokraatlik Sparta

     Varasemal ajajärgul ja ka hiljem oli väga levinud aristokraatlik (kr   parimate võim) riigivalitsemise vorm, kus nõukogu liikmed ja riigiametnikud valiti ainult rikaste ja suursuguste kodanike seast. Lihtkodanike osa jäi niisuguse polise valitsemises  teisejärguliseks.
     Dooria hõimud vallutasid Lakoonika ja Messeenia maakonnad Peloponnesose poolsaare kaguosas ja orjastasid nende rahvad. Siin tekkis aristokraatlik Sparta riik, vägivallamasin vallutajate võimu säilitamiseks orjastatud rahvaste üle.

     Sparta maa-ala oli umbes nii suur kui Pärnu ja Viljandi maakond kokku. Riigi rajajaks peetakse müütilist kuningas Lykurgost.
     Sparta eesotsas seisid üheaegselt kaks vähemalt 30-aastast kuningat - üks dooria ja teine ahhaia päritolu. Kuningad kuulusid vanemate nõukogusse ehk geruusiasse.
    Peale kuningate kuulusid sinna ka 28 geronti (rauk,  vanur), kes pidid olema vähemalt 60-aastased.
     Kuningaid ja geruusiat kontrollis rahvakoosolekul kõigi spartiaatide seast üheks aastaks valitud viie vaatleja nõukogu ehk efooride nõukogu. Rahvakoosolekul said osaleda üle 30-aastased sõdurid-spartiaadid.
     Sparta keskuseks oli neli kindlustamata küla, mille doorlastest elanikud ehk spartiaadid moodustasid Sparta kodanikkonna. Lakoonika põliselanike enamus ehk perioigid olid küll isiklikult vabad käsitöölised ja kaubitsejad, kuid ilma poliitiliste õigusteta. Messeenia elanikest ja osast Lakoonika elanikest aga said õigusteta heloodid ehk riigi orjad.

1. Täida tabel kõigi seisuste kohta!

SEISUS

TEGEVUSALAD

ÕIGUSED

KOHUSTUSED
spartiaadid ................................. ................................. ................................. ................................. ................................. .................................
perioigid ................................. ................................. ................................. ................................. ................................. .................................
heloodid ................................. ................................. ................................. ................................. ................................. .................................

2. Millises eas said spartalased:
   - kodanikuõigused ..............
   - õiguse osaleda vanemate nõukogus .............
   - kuningaks ..............
      Elanike vaenuliku enamuse kontrolli all hoidmiseks pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema.
     Võimu säilitamiseks oli loodud kodanike kasvatamise süsteem, et kasvatada poistest tugevad ja karastatud sõdalased. Vigased ja nõrgad vastsündinud hukati.
     Alates seitsmendast eluaastast võeti poisid riiklikku kasvatusasutusse gümnaasioni. Seal tegelesid nad peamiselt kehaliste ja sõjaliste harjutustega. Nad pidi käima igasuguse ilmaga paljajalu ja väheste riietega, õppima vaikides taluma valu ja peksu. Vastuvaidlemata tuli täita vanemate käsud. Rääkida võisid lapsed ainult siis, kui vanemad selleks loa andsid.
     Oma oskusi kontrollisid noored spartiaadid, korraldades salajasi retki helootide tapmiseks.

     Peaaegu sama karmilt kasvatati ka tütarlapsi, et neist saaksid emad, kes sünnitavad terveid lapsi.

3. Mis oli Sparta kasvatuse peamiseks eesmärgiks?


sparta.gif (10402 bytes)
Sparta tütarlaps

.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
4. Mida õpetati Sparta koolis? ....................................................................................
.........................................................................................................................................