See, et 13-aastane Mari eelistab töötada ja mängida teiste samaealiste, mitte aga 11 aasta vanuste või 16-aastastega, väljendab tema reageerimist psühholoogilisele tungile, mida iseloomustab elutarkus "Ühtemoodi sulgedega linnud hoiavad kokku." Psühholoogilised uurimused on kinnitanud selle tähelepaneku õigsust: paljud neist näitavad, et teiste ligitõmbavus või atraktiivsus sõltub sellest, kuivõrd nende huvid, hoiakud ja väärtused sarnanevad meie endi omadega. Viienda, kuuenda klassi lastel on juba hea ettekujutus sellest, kuidas hinnata oma kaaslaste huve, väärtusi ja hoiakuid, ning nad hakkavad selle baasil moodustama gruppe: mängurühmi ja kampu. Kuid siin tuleb märkida seda, et kamp püsib koos kui selle liikmetel on ühised huvid või nad tegutsevad mingi ülesandega-hobiga aeg-ajalt või pidevalt koos. Mari sai ühe rühma liikmeks ja avastas siis, et tal tuleks muuta oma mõtlemis- ja käitumisviisi rohkem, kui ta ise seda tahaks, ning ta hakkas otsima uut rühma, mille vaim oleks talle vastuvõetavam. Lõpuks moodustaski ta uue rühma, ühinedes ühe või kahe omasugusega, kellel näisid olevat sarnased huvid ja väärtushinnangud.

Selleks ajaks kui lapsed jõuavad puberteediikka, on neil küllalt hea ettekujutus, kes nad on ning teevad üha vähem vigu ega püüa ühineda rühmadega, mille huvid ja käitumine ei sobi kokku nende vaadetega. Niisiis iseloomustab kogu lapsepõlve jooksul toimuvat arengut suundumus suuremale stabiilsusele sõprussuhete loomisel. Üks sõprussidemete kohta tehtud ülevaateuurimus näitas, et kui neljandas klassis püsivad sõprusvahekorrad üle kahe kuu 62 %-l juhtudest, siis kuuendas klassis oli see näitaja 64 % ning seitsmendas ja kaheksandas klassis 68 %.

Astumine sõprussuhetesse nõuab võimet orienteeruda enesekesksuselt ümber hoolitsemisele teiste eest. Uurimus näitas, et esimese ja teise klassi lapsed näevad sõprades põhiliselt abiandjaid ja osalejaid ühises tegevuses. Kolmanda klassi laste vastused näitasid, et nad peavad väga oluliseks ruumilist lähedust (lähestikku elamist), stimulatiivset väärtust ( füüsiline atraktiivsus, riietuse puhtus jne) ja ühist osavõttu (organiseeritud) mängudest. Neljanda klassi õpilased soovisid, et sõbrad imetleksid neid ning viienda klassi õpilased ootasid lojaalsust ja andumust neile. Ja alles kuuendas klassis toimus otsustav pööre, sest nüüd loobusid lapsed enesekesksusest: nad soovisid rohkem aidata sõpru, kui olla ise aidatud. Seitsmenda klassi õpilased ilmutasid teadlikkust teiste mõtlemisviisidest ja tunnetest, sest nad ütlesid, et sõber on inimene, kellega nad on valmis jagama huve, hoiakuid ja tundeid.

Grupid võivad olemuselt olla väga erineva ühteliitumistasemega, näiteks alates väga tihedalt seotud noorte sõpruskampadest kuni võrdlemisi nõrgalt liitunud ühendusi "meie tänava poisid." Pidev tegutsemine ühes grupis avaldab inimese isiksuse arengule küllaltki olulist mõju. Inimene võtab omaks grupis valitsevad käitumistavad ja põhimõtted, kogu elulaadi. Olenevalt grupi põhiolemusest võib see mõju olla nii positiivne kui ka negatiivne.

Grupi liikmete vahelised suhted ei ole kaugeltki ühesugused. Liikmete vahel võib tekkida vastastikune või ühepoolne meeldivus ja ebameeldivus, samuti ükskõiksus. Asendi tekkimine sõltub sellest, kui paljudele üks liige meeldib, paljudele mitte ja kui paljud on tema suhtes ükskõiksed. Nii kujuneb igal liikmel teatud asend omavaheliste suhete süsteemis. Tavaliselt on igas grupis mõned hästi populaarsed ja mõned hoopiski ebapopulaarsed liikmed. Inimese populaarsus grupis sõltub sellistest omadustest nagu seltsivus ja suhtlemisoskus, osavõtlikkus, rahulik ja heasoovlik iseloom, lai silmaring ja abivalmidus. Staatus sõltub iseloomust, käitumisest, võimetest ja oskustest. Teatud osa mängib välimus, aga ka kehaline jõud ja osavus (seda eriti poiste seas). Ebapopulaarsust ja madalat asendit põhjustavad egoism, valelikkus, ülbus, endassesuletus ja halb suhtlemisoskus. Ent inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest, vaid ka sellest, kuidas neid omadusi grupis hinnatakse. Mis ühes grupis võib olla oluline ja hinnatud, võib teises olla otse vastupidise väärtusega. Näiteks korrarikkumine, ebaausus ja teise inimese petmine võivad võivad ühes grupis leida heakskiitu, teises aga hukkamõistu. Need käitumisviisid, mida grupis tunnustatakse, võivad inimesel muutuda isiksuse joonteks - kas negatiivseteks või positiivseks.

Inimese asendit grupis on võimalik kindlaks teha vaatluse teel. Kui jälgida grupi tegevust pikema aja jooksul, siis selgub, kes on eestvedajad ja korralduste jagajad, kes on kaasalööjad, kes kõrvalejääjad. Vaatlus annab aga kõige üldisemaid andmeid. Ta ei selgita välja grupi kõikide liikmete omavahelisi suhteid ja iga üksiku asendit populaarsuse redelil. Inimestevaheliste suhete täpsemaks määramiseks kasutatakse sotsiomeetrilist testi.