SLÄNG

Släng on pärit inglise allilma keelest ja on sajandeid vana. Allilma tegelased - vargad ja röövlid ütlesid oma salakeele kohta "slang" või "flash". Enne 19. sajandit oli slang midagi ainult kurjategijatele omast, leedidele ja džentelmenidele, üldse korralikele inimestele aga täiesti vastuvõetamatu. Ühiskonna edasise arengu käigus sai ka sõna slang järjest laiema tähenduse.

Eestis on slängi väga vähe uuritud, sellega on hakatud tegelema alles viimastel aastakümnenditel. Aga selge on see, et släng on eesti keeles olemas. Tudengid ja professorid räägivad erinevalt, linnatüdruk võib maapoisi segadusse ajada juba paljalt sõnadegagi, vanaemad ei saa lastelastest aru, filoloog ei mõista bioloogide juttu, õpilased räägivad teistmoodi kui õpetajad jne. Släng on eelkõige kõnekeele, suulise kõne nähtus. Släng ei ole mitte omaette erikeel, vaid ta eksisteeribki tänu emakeele olemasolule. Tavaliselt on slängiks peetud erilist sõnavara. Iga inimene vürtsitab mõnikord oma ütlusi mõne slängisõnaga, see ei tähenda veel, et ta räägiks slängi. Kõne slängilisuse aste sõltubki sellest, palju kõneleja oma normaalses suulises kõnes slängi kasutab. Piiritõmbamine on väga raske, sest sõnadel on erinevates situatsioonides erinev tähendus. Näiteks sõnad "eit" ja "mutt" on üldkeelsed ja rahvapärased, aga kui me nimetame noort tütarlast eideks või mutiks, on see släng. Slängi peetakse omalaadseks linnamurdeks. Selliseid omavahel tihedalt seotud gruppe on palju, nt õpilased, sõprusringkonnad, sportlased oma alal, arstid jne. Kõigil neil gruppidel on oma sõnavara, omad naljad, oma släng. Slängikõneleja pole rahul kirjakeele võimalustega, sest kasutades ainult kirjakeelt ei saa väljendada oma suhtumist.

Släng on kujundlik, huvitav ja lõbus. Noored kasutavad palju düsfemisme, see on see nn rumalasti rääkimine. Näiteks kui ilusa tüdruku kohta öeldakse liha, siis niimoodi tõstab kõneleja end tõsisest teemast väljapoole, näitab, et ta on sellest üle. Samuti ilmutab see seda, et talle ei loe väljakujunenud etikett.

Släng on looming, väljendab kõneleja vabadust, protestivaimu ja huumorimeelt.