|
IMEANDEKAS TÜDRUK MATILDA NING NÕMEDAD TÄISKASVANUD
Millegipärast läheb eesti laste ja noortekirjandus vaikides mööda probleemidest kaasaegses ühiskonnas. Nii ei jäägi meil muud üle, kui lugeda Põhjamaade autoreid, Roald Dahli näiteks. Roald Dahli (1916 — 1990) „Matilda” seisis nii Postimehe raamatuäri kui ka Eesti enimmüüdud raamatute TOP 10 nimekirjas pikemat aega lausa esikohal. Nähtavasti on kirjaniku eelmised eesti keelde tõlgitud raamatud „Musi mopsti” (1975) ja „Minu onu Oswald” (1991) autorile nii head reklaami teinud, et ka lasteraamat kohe suurt huvi äratas. Muinasjutt tõsielust Ja ega lugejal, nii lapsel kui täiskasvanul, seegi kord pettuda tule. Kirjanikule omane äärmuslikut teravdatud kujutamislaad šokeerib ehk küll naljavaesemaid ja alalhoidlikumaid lugejaid, seda enam, et tegemist on lasteraamatuga. „Matildat võib nimetada tõsielumuinasjutuks või fantastiliseks looks. Teatavasti lähtub kõige muinasjutulisem muinasjutt ja pöörasem fantaasia reaalsest maailmast, küsimus on ainult mõõtudes ja piirides, mida kirjanik endale seab. „Matilda enamvähem realistlik ümberjutustus oleks üpris lihtne. Nürimeelses, harimatus ja lapsest mittehoolivas Koirohu perekonnas kasvab imeandekas tüdruk, kes loeb neljaaastaselt Dickensit ja Steinbecki, oskab geniaalselt arvutada ja on üleüldse erakordselt andekas. Raamatuhuvi ja tarkus äratab kodus hukkamõistu ja arusaamatust — mis siis telekal viga on, et Matilda lugeda tahab? Ühe raamatu rebib isa koguni puruks. Kohalikus koolis, kuhu Matilda läheb, valitseb lapsi vihkav ja hirmuäratav preili Sõnniste. Autor ei hoia kokku värve ega epiteete selle koloriitse tegelase välimuse ja tegutsemise kirjeldamisel. Probleemide asemel lust Kuidas head (Matilda ja õpetaja Mesi) kurjadest jagu saavad, selle võib lugeja ise välja uurida. Igatahes kuuluvad lahendused fantaasia valdkonda. „Matilda” sotsiaalkriitiline hoiak on ilmne. Matilda isa tegutseb põhimõttel, et keegi pole veel ausalt rikkaks saanud ning kliendid ongi selleks, et neid tüssata. Ema on bingo ja telekahull, poeg paneb isa ärikavalusi hoolega kõrva taha. Kui isa pettus hakkab ilmsiks tulema, põgeneb perekond Koirohi ilma Matildata Hispaaniasse, kus teenitud raha ees ootamas. Tänapäeva eesti lastekirjanduse taustal mõjub inglise keeles kirjutanud norralase Roald Dahli „Matilda” üllatavalt nagu ka Peter Pohli mõni aeg tagasi ilmunud „Pärast viimast hoiatust”. Lõbus Berti päevikute sari (Anders Jacobsson ja Sören Olsson) puudutab vaimukate märkustega samuti ühiskonnas toimuvat ja on eesti laste seas ülipopulaarne. |