1. Suhtlemisvahendid.

      Kõige tähtsam suhtlemisvahend on keel kui teatud märgisüsteem.
     Suhtlemisvahendiks on ka veel liiklusmärgid, morse, laevastiku lipukeel, valgusfoori keel.
     Omapärane valdkond on sõnatud suhtlusvahendid - näoilme ja keha-, eriti käteliigutused.
      Silmas tuleb aga pidada seda, et kõikide rahvaste juures ei ole sõnatud suhtlusvahendid ühesuguse tähendusega. Nii on Bulgaarias pearaputusel ja noogutusel meie mõistes vastupidine tähendus: pearaputus tähendab seal jaatust, noogutamine aga eitust.

1. Mõtle, kuidas saaksid inimesed hakkama, kui nad ei oskaks suhelda ega saaks enese väljendamiseks sõnu kasutada.

2. Juhata teed postkontorisse ja lähima kaupluseni ilma, et kasutaksid sõnu.

3. Jutusta, missugune on tänane ilm, kasutades miimikat ja žeste.

4. Vali endale üks antud situatsioonidest ja esita see, kasutades ja miimikat ja žeste.

Sa oled müüja ja sinu kaaslane on ostja.
Sa oled õpetaja ja sinu kaaslane on õpilane.
Sa oled pealtvaataja ja teine on õnnetuses kannatanu.
Sa oled näljane koer ja su peremees näitab, et tal pole sulle süüa anda.
Sa oled metsavaht ja sinu kaaslane on salakütt.
Sa oled politseinik ja sinu kaaslane on korrarikkuja.
Sa oled lapsevanem ja su kaaslane on laps, kes on liiga hilja koju tulnud.

5. Vali endale üks allpool toodud loomadest/lindudest ja jäljenda teda ilma, et kasutaksid temale iseloomulikke häälitsusi. Teiste ülesandeks on ära arvata, kellega on tegemist.

Karu, hiir, rebane, hunt, vares, kurg, part, koer, kass, känguru, lõvi, tiiger, pingviin, hüljes, kaelkirjak, elevant, siil, kana, kukk, ilves, jänes, metskits, hobune, ahv, orav.

6. Maailmas on palju inimesi, kes kasutavad suhtlemisel viipekeelt. Mõtle välja, kuidas saaksid öelda lauseid, kasutades enda väljamõeldud viipekeelt nii, et teised sinust aru saaksid.

Näiteks.

Palun anna mulle kaks pliiatsit.
Mine vaata, kes seal nutab.