morfoloogia ehk vormiõpetus; käsitleb sõnavormide moodustamist

pöördsõna ehk tegusõna ehk verb

käändsõna ehk noomen

nimisõna ehk substantiiv

omadussõna ehk adjektiiv

algvõrre ehk positiiv

keskvõrre ehk komparatiiv

ülivõrre ehk superlatiiv

ainsus ehk singular

mitmus ehk pluural

1. Antud märksõnade toel pikalt ja täpselt rääkimine on väga vajalik mitmetel põhjustel: õpilasel on vaja olla tabelit vaadates tähelepanelik; ta peab aru saama, mida on taotletud sõnade niisuguse paigutusega; tal tuleb kasutada võimalikult palju grammatika seletamiseks vajalikke oskussõnu; lisaks veel korrektne lause, teistele esinemine jpm.

3. Ilmselt arvsõnu, sest neid saab kirjutada ka tavaliselt kohe arvuga.

5.Nimisõnadel 14+14 küsimust, omadussõnadel 14 (+14 mitmuses sõnadele, kuigi arvatakse, et omadussõnade puhul peaks kasutama ikka küsimust ainsuses), arvsõnadel 14+14 ning asesõnade küsimused veel lisaks. Omadussõnade juures on tõesti väga tihti tarvis küsida mitmuses: missugused riided?, missuguste söökide?, missuguseid arvamusi?. Niisugune arutelu on kaugel tõsiteadusest; õpilased peaksid lihtsalt meelde jätma, et küsimusi on väga palju ning püüdma tajuda, et küsimus kellega? on pärit tegelikult küsimusest kes?; mitmendasse? sai alguse küsimusest mitmes? jne.

Nimisõnad (4): millena?, kelleks?, millest?, kelles?.

Omadussõnad (4): missuguse?, missuguste?, missuguselt?, missugusel?.

Arvsõnad (4): mitmesse?, mitut?, mitmendas?, mitmest?.

Nimisõnad (15): sügis, pimedus, marjad, taevasse, lastel, koolikott, silmas, samm, majadest, Eda, õppuste, kõlinat, Tartus, kõndimine, põllutee.

Omadussõnad (15): varane, tõtlik, porise, raske, pikka, külmaks, ootamatu, süngel, punavaid, kõrgesse, toredatel, siiras, mitmekorruselistest, südamlik, kottpime.

Nimisõnad (8): valmistajaks, pimedad, seente, tähistaeva, augustikuu, veele, pakkumise, tarkus

Omadussõnad (8): pimedad, ühekordseks, sügisene, lühema, lahkete, vabas, inimlikku, ülikeerukas

PIMEDAD

Nimisõnad (10): naabrid, olenditega, harjumuseks, lahtrisse, hirm, filosoof, riigikogu, Nõo, oa, välismaalasi

Omadussõnad (10): otsesed, kasulikud, kindlat, muutuva, lilleliste, oluline, madalale, soe, viisaka, uudishimulikul

Nimisõnad (12): poegadele, õunu, ülesannet, karu, elamise, käpad, päikesest, kiskjas, kassil, hüppega, küttimiseks, vette

Omadussõnad (12): eredast, rumal, rasket, omapärase, väikestele, verejanulises, karvased, välkkiire, osavaks, sügavasse, kodusel, kibedaid

eredast (missugusest?) päikesest (millest?)

väikestele (missugustele?) poegadele (kellele?)

rumal (missugune?) karu (kes?)

kibedaid (missuguseid?) õunu (mida?)

rasket (missugust?) ülesannet (mida?)

omapärase (missuguse?) elamuse (mille?)

verejanulises (missuguses?) kiskjas (kelles?)

karvased (missugused?) käpad (mis?)

välkkiire (missuguse?) hüppega (millega?)

osavaks (missuguseks?) küttimiseks (milleks?)

A 9 - rohekas, roheline, koomilises, sabatu, tühi, tühine, kavalast, toredaid, ilus,

B 9 - pidevast, veel, õppida, lühiajaline, siiras, ikka, püsib, haiglane, kõrges

C ja D on sobilikud ka väikesteks töödeks, sest nad on raskuselt ja rütmilt ühesugused.

C kummitama, vihmaussilik, edukas, õnnelik, tüdinenud, tassides, ühinema, hea, pakatav, vaimustuma

D usin, hirmutama, jaanalinnulik, kannatlik, vaimustatud, parandades, jahmuv, remontima, loobuma, osav

Selge(d) - taevas, ilm, vesi, silmad, arusaamine, sott (kõnek. arve; selgus), ______

Puhas - tuba, pott, riie, inimene, tunne, mõte, ____________________________

Mage - toit, vesi, seltskond, film, pidu, __________________________________

Maja - ruumikas, imepisike, värvimata, ________________________________

Lind - troopiline, läbimärg, vaevumärgatav, lastud, ________________________

Hüpe - saamatu, järsk, seninägematu, mehine, __________________________

Unistus - roosa, täitumatu, ootamatu, poolhull, ___________________________

A On 6 omadussõna: süngete, siinseid, vanad, linlik, imearmsaks, ootamatutele

B On 8 omadussõna: köitvat, tuhandekordset, käänulisi, sisemine, uinutavate, kaduvad, mahajäetud, linnalähedane

C On 12 omadussõna: unistav, uimane, hingelisel, hingetu, hingav, hingemattev, ürgmetsalist, avar, avalik, kõdunev, kibekiire, kibedast

Näiteiks on toodud nimelt neid sõnu, mida õpilased ilmselt igapäiselt vähem kasutavad.

a - ajutine, ammendav, asendamatu, arutu, alatine, arvukas, arulage, _______________

e - eksitav, erapooletu, eemaletõukav, eestikeelne, ergas (erksa, ergast e erksat), ____

i- ilmne, igihaljas, imal, innukas, iidne, isekas, ilmeksimatu, __________________

o - oimetu, olmeline (elutarbeline), oranž, originaalne, okkaline, _______________

u - unelev, ulmeline, uudishimulik, uksepoolne, umbusklik, ___________________

õ - õõnes, õitsev, õlirikas, õnnerikas, õhkõrn, õigeaegne, _______________________

ä - ässitav, ähmane, ärgas (ärksa, ärgast e ärksat), äärmuslik, ärplev, __________

ö - öine, öömust, ökoloogiline (keskkonda puutuv), ööpäevane, ökonoomne (kokkuhoidlik), __________________________________________________

ü - ühtlane, üldine, ümar, ümmargune, üliäge, ____________________________

Täishäälikud e vokaalid.

Õigekirja kinnistamiseks on head näiteks sõnad ergas, igihaljas, iidne (iidsete), oranž, uudishimulik, uljas, oigeaegne, ärgas, ümmargune jt.

Näitesõnade loetelu on nii pikk sellepärast, et neid sõnu on hea kasutada ka etteütlustes, lünkharjutustes jm.

Igapäevasemaid omadussõnu: haige, halb, hall, hapu, hea(tahtlik), helehall, hell, higine, hiline, hinnaline, hirmus, homne, hoogne, hoolas, hooletu, hooplev, hulljulge, hõbedane, hõre, häbelik, hädaohtlik, hämar, hüljatud, hüplev

Teisi: haabjas (hallikasroheline), haarav, haavunud, habras, halastamatu, haldjalik, halemeelne, haljas, hallikasvalge, halvamaiguline, harukordne, hasartne, haudvaikne, heitlik, helge, hellahingeline, hermeetiline, higimärg, hiirvaikne, hilissügisene, hubane, humoorikas, hädapärane, hännakas, härdameelne, härralik, häälekas, hääleõiguslik, hügieeniline, hüsteeriline

Nimisõnu: haab, haav, haamer, habe, hagijas, haige, hai, hakkliha, hambahari, hammas, hamster, hani, hape, hapnik, hapukoor, haridus, harjutus, hang, hekk, helikopter, heliplaat, herilane, hernes, hetk, higi, hiir, hing, hind, hirm, hobune, hoiatus, hoog, horoskoop, hotell, huvi, hõbe, häda, härg, härra, hüljes, hüpe;

hakiparv, hasart, halastaja, haldjas, hallitus, haltuura, halvatu, hanekspüüdmine, hangeldaja, harf, haritlane, harjumus, harujõgi, hauakamber, heakskiit, heegeldus, heitmine, heitlus, heledus, heliefekt, helitehnika, hellerhein (pääsusilm), hieroglüüf, himu, hirmulugu, hobukastan, hoiak, hoius, honorar, hooaeg, hookuspookus, hoovihm, hoovus, horisont, huligaan, humoresk, hõim, hõise, hõrgutis, häirekell, härm, höövel, hümn, hüüd, hüüumärk

Ümberjutustus  SIILID (vt. 6. kl 3 teema kontrolltöödest)

Palju aastaid tagasi ilmunud normide järgi peaks 6. klassi õpilaste ümberjutustuses olema 400 sõna. Esimene ümberjutustus "Sõnavara" juures oli nimelt hästi lühike, et õppeaasta algul oleks lastel seda hea kerge teha. Missugune on tänase päeva nõue sõnade arvu suhtes, ei tea.

Uues ÕS-is on ilmselt i-ülivõrret lubatud enam kui 1980. aasta väljaandes.

raske, raskem, kõige raske e raskeim; hoolas, hoolsam, kõige hoolsam e hoolsaim; vaikne … vaikseim; kauge … kaugeim; hele … heledaim; võõras … võõraim; rahutu … rahutuim; kahvatu … kahvatuim; sinine … siniseim; rikas … rikkaim.

sõbralik, sõbralikum, kõige sõbralikum e sõbralikem; lapselik, lapselikum, kõige lapselikum e lapselikem; jne.

Igas osas on 12 sõna ja kõik osad on sobilikud ka väikeseks tööks.

A

kasulikum, kasulikem; julgem, julgeim; nukram, nukraim; töökam, töökaim; rahulikum, rahulikem; hapum, kõige hapum; väledam, väledaim; leidlikum, leidlikem; soodsam, soodsaim; valgem, valgeim; erakordsem, erakordseim; sirgem, sirgeim.

B

veidram, veidraim; mõistlikum, mõistlikem; eredam, eredaim; visam, kõige visam; lapsikum, lapsikuim; rahulikum, rahulikem; vaesem, vaeseim; vilkam, vilkaim; umbsem, umbseim; lõbusam, lõbusaim; kaasaegsem, kaasaegseim; katkisem, katkiseim.

C

südamlikum, südamlikem; tragim, kõige tragim; ladusam, ladusaim; segasem, segaseim; moodsam, moodsaim; magedam, magedaim; soolasem, soolaseim; nürim, kõige nürim; pikaldasem, pikaldaseim; armsam, armsaim; välejalgsem, välejalgseim; tobedam, tobedaim.

D

kuulsam, kuulsaim; kõrgem, kõrgeim; vajalikum, vajalikem; tublim, kõige tublim; kallim, kalleim; mõrum, kõige mõrum; paindlikum, paindlikem; hoogsam, hoogsaim; tigedam, tigedaim; vesisem, vesiseim; võimsam, võimsaim; mitmekülgsem, mitmekülgseim.

E

saledam, saledaim; küpsem, küpseim; tähtsam, tähtsaim; õnnetum, õnnetuim; mõtlikum, mõtlikem; tujukam, tujukaim; ägedam, ägedaim; linlikum, linlikem; kitsam, kitsaim; kaudsem, kaudseim; künklikum, künklikem; kitsim, kõige kitsim.

Vokaalimuutus keskvõrdes ja nende sõnade kesk- ja ülivõrre:

rängem, rängim; hullem, hullim; mustem, mustim; pikem, pikim; järsem, järsim; tühjem, kõige tühjem; laiem, kõige laiem; järsem, kõige järsem; lahjem, kõige lahjem; valjem, kõige valjem; märjem, kõige märjem.

A

Lühike-lühem-lühim, pikk-pikem-pikim; sale-saledam-saledaim, paks-paksem-paksim; sõbralik-sõbralikum-sõbralikem, vaenulik-vaenulikum-vaenulikem; soolane-soolasem-soolaseim , mage-magedam-magedaim.

B

Võõras-võõram-võõraim, tuttav-tuttavam-tuttavaim; soe-soojem-kõige soojem, külm-külmem-külmim; suur-suurem-suurim, väike-väiksem-väikseim; uus-uuem-uusim, vana-vanem-vanim; korratu-korratum-korratuim, korralik-korralikum-korralikem; lärmakas-lärmakam-lärmakaim, vaikne-vaiksem-vaikseim; üleliigne-üleliigsem-üleliigseim, tarvilik-tarvilikum-tarvilikem.

C

Kitsi-kitsim-kõige kitsim, lahke-lahkem-lahkeim; toores-toorem-tooreim, küps-küpsem-küpseim; nukker-nukram-nukraim, lõbus-lõbusam-lõbusaim; virk-virgem-virgim, laisk-laisem-kõige laisem (laisim ?); raske-raskem-raskeim, kerge-kergem-kergeim; rumal-rumalam-rumalaim, tark-targem-targim; kuri-kurjem-kõige kurjem, lahke-lahkem-lahkeim; kartlik-kartlikum-kartlikem, julge-julgem-julgeim.

D

Hoogne-hoogsam-hoogsaim, aeglane-aeglasem-aeglaseim (aeglasim ?); õnnelik-õnnelikum-õnnelikem, õnnetu-õnnetum-õnnetuim; avar-avaram-avaraim, kitsas-kitsam-kitsaim; nüri-nürim-kõige nürim, terav-teravam-teravaim; soine-soisem-soiseim, kuiv-kuivem-kuivim; tume-tumedam-tumedaim, hele-heledam-heledaim; erakordne-erakordsem-erakordseim, tavaline-tavalisem- tavaliseim (tavalisim); rahulik-rahulikum-rahulikem, äge-ägedam-ägedaim; ilus-ilusam-ilusaim, inetu-inetum-inetuim; arukas-arukam-arukaim, arutu-arutum-arutuim; okkatu-okkatum-okkatuim, okkaline-okkalisem-okkalisim; uimane-uimasem-uimaseim, ergas-erksam-erksaim; ühtlane-ühtlasem-ühtlaseim, konarlik-konarlikum-konarlikem.

Puudub ö. Täishäälikud ehk vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.

Enne ülesande kallale asumist võiksid õpilased esitähed värviliseks (võibolla isegi täishäälikud ühe ja kaashäälikud teise värviga) teha. Teine võimalus on kirjutada vokaalid vihiku ühele reale ja konsonandid teisele:

a, õ, õ, a, e, ä, i, i, a, a, o, o, u, e, ü;

h, k, n, t, s, k, t, h, t, r, k.

Võimalikke sõnu:

nimisõnad: haak, aken, nurk, krae, koor, koon, käis, kiik, kaak, kaer, naer, nael, isa, raas(uke), koot, riis, kaas, kana, koer, karu, kaar, kiil, seen, sõna, tiik, hoie, rukis, hakatus, häire, kaart, korts, kaitse, ärikas, kasakas, kurikas, hernes, hasart, kooruke, katse, hurtsik.

omadussõnad: ahas (kitsas), käre, hea, tark, tüse, kuri, nüri, kitsi, riiakas, rutakas, kiire, kaunis, hukas, tasane, eakas, toores, tõsine, arukas, asine, sõnakas, ainus, roosa.