Linnad ja asulad

Tunnis on abiks Eesti atlas lk. 28 ja kooliatlas lk. 80-81.

    Asulad on inimeste elutegevuse paigad. Esimesed püsiasulad tekkisid juba 4000-6000 aastat e.m.a., kui inimesed läksid koriluselt üle paiksele maaharimisele.

     Inimesed elavad mitmesuguse suurusega asulates. Suuruse ja majandusliku tähtsuse järgi eristatakse linnalisi asulaid ja maa-asulaid.
    Maa-asulad on külad ja alevikud, enamasti väikese rahvaarvuga. Seal tegeletakse põllu- ja metsamajandusega. Elamine on enam looduslähedane ja majad on ehitatud peamiselt kohalikest ehitusmaterjalidest. Kõige väiksem maa-asula on küla, kus majapidamised asuvad  üksteise lähedal. Alati ei pruugi seal olla ka kauplust. Külade paiknemist, planeeringut ja suurust on oluliselt mõjutanud reljeef, mullastikust tulenevad maaharimise iseärasused, joogivee kättesaadavus, mets. Külade suurus on püsinud mõnest  kuni mõnekümne pereni. Suurem asula, kus elab juba mitusada elanikku, on alevik. Kindlasti on seal kauplusi, kool ja kirik.

     Linnade tekkele andis aluse põllumajandusliku tootlikkuse tõus. Inimesed leiutasid endale palju uusi abivahendeid, hakati rajama kuivenduskanaleid ja palju muud. Seega ei pidanud osa rahvast enam toidu eest hoolitsema. Algselt oli linnadel eelkõige kaitsefunktsioon, edaspidi koondusid sinna käsitöö ja kaubandus, mis aitasid kaasa transpordi arengule. Arvukalt tekkis linnu feodaalajal, kuid need olid väikesed. Nii on paljudel linnadel pikk arengulugu, mida võib näha ka nende säilinud välimusest.

     Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on ajaloos palju muutunud ning on nüüdisajalgi riigiti erisugused. Näiteks Jaapanis võib linnaks saada üle 30 000, aga Islandis üle 200 elanikuga asula. Linn on oma ümbruskonda teenindav keskus, kus on erinevate suunitlustega ettevõtteid ja teenindusasutusi nagu tööstus-, ehitus- ja teenindusettevõtted, kaubanduskeskused, meditsiini- ja teadusasutused jpm. Transpordiühendus ümbruskonnaga ja suuremate linnadega on hea.

     Suurlinn on suur nii oma pindalalt kui ka rahvaarvult. Siin on juba eespool  nimetatud erinevaid teenindusasutusi palju rohkem, ka tagamaa, mida teenindatakse, on palju suurem. Käesoleval sajandil on uusi linnu tekkinud juurde vähe, pigem kasvavad vanad linnad. Linn hakkab arenema ja kasvama, kui temast kujuneb piirkonna keskus.

alg4.jpg (24189 bytes)
New York

1. Millised vahendid on lihtsustanud põldude harimist?
...............................................................................................................................
...............................................................................................................................

2. Millises asulas elad Sina? ..............................................................................

     Eestis on praegu 47 linna. Viies linnas on üle 50 000 elaniku. Leia need kaardilt ja kirjuta siia:

1. .................................................. 4.  ..................................................
2.  .................................................. 5.  ..................................................  
3.  ..................................................