Linnastumine
Kogu maailmas kaasneb rahvastiku kasvuga linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine.
Tänapäeval iseloomustab linnastumist eelkõige suurte ja ülisuurte linnade kiire kasv ning paljude linnastute kokkukasvamine.
1. Miks kasvavad linnad?
............................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
Linnad ei kasva ühesuguse kiirusega, mida rahvarohkem on linn, seda hoogsamalt ta kasvab. Majanduse ja elanikkonna koondumist linnadesse nimetatakse linnastumiseks.
| Lähestikku asuvate ja omavahel seotud linnadest kujunevad linnastud. Linnastud on enamik ees- ja tütarlinnadega suurlinnad. Kõige enam on linnastunud Euroopa, Põhja-Ameerika, Austraalia lõuna- ja kaguosa. Suure linnastumusega riikides on linnarahvastiku osatähtsus 80% ja enam. |
|
Suurlinnad vastavad küll hästi inimeste vajadustele, seal on väga hea infrastruktuur ja teenindus, kuid ka probleemid nagu õhu ja vee saastumine, müra, kuritegevus jt.
|
|
Enamikus Aasia ja Aafrika maades on linnastumise aste madal, tempo aga kiire. Seal kasvavad just suured miljonilinnad. Seal lähevad inimesed linnadesse tööd ja paremat elu otsima, linnades on parem arstiabi, haridusvõimalused ja muu teenindus kui maal. Samas on aga väga suur oht, et elatakse varasemaga võrreldes halvemates tingimustega - agulis. Agulid on ülerahvastatud, enamasti puudub seal elekter, vesi, kanalisatsioon jm. Majad on väikesed ja ebakindlad, ehitatakse kõikvõimalikest juhuslikest materjalidest, vineerist, papist või muust materjalist. |
Suurlinnades on elukohavalik keeruline. Eristatakse elamu-, äri- ja tööstusrajoone. Kesklinnas asuvad enamasti kauplused, pangad, ametiasutused, aga ka kultuuriasutused. Inimesed käivad siia tööle ja lõbutsema. Kesklinna ümber paiknevad vanemad tööstusettevõtted ja siis tuleb omakorda elamurajoon. Elamurajoone võib olla erinevaid, kas suured plokkmajad või individuaalmajade rajoon.