6-3-10-1.htm

Loodus- ja tehiskeskkonna vahekord
linnas ja selle mõju inimestele

Suur osa inimesi elab linnades. Inimeste tervise seisukohast on hea, kui linnas oleks palju rohelust, värske õhk, ei oleks müra, heitgaase jm. Samas, mida suurem on linn, seda rohkem vajavad inimesed mugavaid elukohti, liiklusteid, sõidukeid ja tootmisettevõtteid.

Too näiteid, mis on looduskeskkond: ............................................................
.......................................................................................................................

Inimese välja mõeldud ja tehtud vahendeid ning loodud keskkonda nimetatakse tehiskeskkonnaks.
Tehiskeskkond on näiteks ............................................................................
........................................................................................................................

      Keskaegses linnas ei olnud haljastusele ruumi. Enamasti kasvas kiriku juures või jõuka linlase aias mõni puu või põõsas, mille ümbruse pidi koduloomade eest tarastama. Rohelist oli aga linnamüüri taga: seal olid linlaste karjamaad, põllud, niidud ja metsad. Hiljem linn laienes müüride vahelt välja ja kui koduloomade pidamine nihkus linnaservadele, tekkis puudel võimalus linnas kasvada ja uueneda.
     19. sajandil hakati linnadesse rajama haljasalasid puhkamiseks ja muidu vaba aja veetmiseks. Varased linnapargid loodi mõisaparkide eeskujul, kus oluliseks peeti ilu, aga ka kasu tervisele.
     Tänapäeval on võetud suund, et linna haljasalasid ei tohi muuta looduslikuks metsaks, kuna linna peab jääma ikkagi vaba ruumi. Samuti ei suuda kõik puuliigid linnas elada.
     Oluline on seega, millised puud ja põõsad pargis kasvavad. Nii võivad mõned liigid aidata vähendada küll õhureostust, kuid samas suurendada tülikate putukate arvu. Tähelepanu peab pöörama ka erinevate puuliikide istutamisele, elueale ja kasvutingimustele.
     Tootmishoonete ümbrusesse sobivad kiirekasvulised puud ja kõrgekasvulised põõsad. Keskuste haljastamisel tuleks valida pikemaealisi ja dekoratiivseid puuliike. Tänuväärsed on eri ajal õitsevad põõsad, vään- ja ronitaimed, samuti püsililled ja muru.

Enamlevinud pargipuudeks on vaher, pärn, hobukastan, tamm, saar, jalakas. Okaspuid on tunduvalt vähem, sest nad on saasteõrnad ja kesklinnades peaaegu välja surnud.

1. Nimetada oma kodulinna suurimaid parke.
2. Mis liiki puud seal kasvavad?
3. Määrake parkide vanus seal kasvavate puude abil.
4. Millised võimalused on parkides vaba aja veetmiseks?