| Keskaegne linn oli välisilmelt eelkõige kindlus, mis pidi andma selle elanikele sõdade ajal varju ja kaitsma neid röövretkede eest. Aja möödudes muutus tähtsaimaks tegevuseks kaubandus. Linnamüüride vahel elasid linnakodanike seisuses olevad kaupmehed ja käsitöölised. Vaesemad inimesed elasid väljaspool linnamüüre, eeslinnades. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mille ääres asetses tavaliselt ka tähtsaim ühiskondlik hoone - raekoda. Turg oli nii kaubanduskeskus kui ka ühiskondliku elu sõlmpunkt. |
|
| Linnaelanike tähtsamaks tegevusalaks oli kaubandus. Käsitööga said endale elatist teenida vaid need, kes kuulusid vastavasse käsitöötsunfti. Sellise erialaühingu võis moodustada iga käsitööharu, millega tegeles vähemalt kolm meistrit. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid - töönduslikud ettevõtted, kus tootmine toimus käsitöö abil. Eestlased olid aga eelkõige maarahvas, kes elasid taludes ja külades. Eluolud olid kehvad, põllumajanduslik maa kuulus mõisale, külale või talule. Maa jaotamisel valitses suur ebavõrdsus. |
Eesti 17. sajandi alguses
6. Milline oli keskaja linn?
...............................................................................................................................
...............................................................................................................................
7. Milliseid käsitöömeistreid vajati keskaegses linnas?
...............................................................................................................................
...............................................................................................................................