Vana-India

      Vana-India riik tekkis Hindustani poolsaarel.

     Indias on väga  mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud, toredad troopikametsad, milles elavad elevandid, vihased tiigrid, kardetavad prillmaod, päikesest kõrvetatud ja skorpionidega täidetud liivakõrbed, kiirelt tormavad mäejõed ja aeglaselt voolavad veed, mis kubisevad krokodillidest, ja igavene külm, mis on valitsemas lumega kaetud mäeharjadel, ja kõrvetav kuumus lagendikel, mõnes osas kõige vihmarikkam koht maakeral ja teisal suurim kuivus.

1. Missugune pilt tekkis sul India loodusest?

     Induse jõe org oli soodne põlluharimiseks ning  juba aastatel 2500-1800 e kr on sealt teada mitmed linnriigid.
    Linnad olid range planeeringuga, sirgete tänavatega ning kanalisatsioon oli hästi arenenud. Seal olid mitmekorruselised põletatud tellistest majad lamedate katustega, kus õhtuti sai leiba luusse lasta ja magada. Igas majas oli bassein, tualettruumid oli ühendatud kanalisatsiooniga. Linna keskel olid suuremad paleed.

2. Mille poolest oli Vana-India linnade elukeskkond sarnane kaasaegsete linnadega?
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................

    II aastatuhande lõpul eKr tungisid Iraanist Indiasse hõimud, keda nimetati aarialasteks. Nad tulid mitme lainena ja hõivasid kogu Põhja-India, jõudes välja Gangese jõeni.
    Järk-järgult vallutasid nad kogu India, segunesid kohalike elanikega, võtsid üle nende kultuuri ja hakkasid elama paikselt. Nende põhiliseks tegevusalaks oli karjakasvatamine ja põlluharimine. Nendest kahest kihist on arvatavasti välja kujunenud praegused indialased.
    Juba Indiasse sisserändamise ajal oli aarialastel majanduslik ebavõrdsus. Nad jagunesid hõimudeks ning juhte nimetati radžadeks. Radža kõrval oli väga tähtsal kohal preester. Aarialaste ühiskonnale iseloomulikuks jooneks oli kastikord.

3. Kuidas mõjutas aarialaste sissetung kohalike elu-olu?