Kaubandus

    Mesopotaamia kaupmees, kes müüs oma põllusaadusi, võis rahulduda oma kauba umbmäärase mõõtmise ja eeslikoorma viisi müümisega, kuid kallimate kaupadega tegelev kaupmees pidi olema täpsem. Niimoodi tulid Mesopotaamias kasutusele kaalukausid ja kaalupommid.
     Ent kaupmeestel tuli leiutada ka midagi, mida igaüks  kauba eest makstavaks tasuks tunnistaks. Üks vahetuskaup, millega peaaegu igaüks nõustus, oli olemas - oder.
     Pikka aega maksti töölistele palka odras. Selle, mis jäi pärast leibade küpsetamist ja õlletegemist järele, võis vahetada teiste kaupade vastu.
     Kui  Vana-Mesopotaamia kaupmehed siirdusid kaubareisidele võõrastesse maadesse, ladusid nad eeslitele ja kaamelitele selga odrakoormad, et maksta kaupade eest, mida nad mõtlesid osta.

1. Missugune oli esialgne kauba mõõtmisviis ning kuidas see paranes?

2. Mis oli esialgne kauba eest makstav tasu ning miks just see?
..........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................

Aegamisi märkasid Mesopotaamia kaupmehed, et hõbe, mis oli palju kergem ja käsitsemiseks hõlpsam kui oder, kõlbas peaaegu igal pool. Algul oli see neil kaasas väikeste tükkidena, mida kaaluti vastavalt vajadusele. Hiljem pääsesid nad alatise kaalumise vaevast väikeste hõbekangide valamisega. Igal kangil oli peal kaalu näitav pitser.      Kuigi need kangid tänapäeva peenraha suurt ei meenutanud, olid nad siiski maailma esimesed rahad. Nüüd oli esimest korda olemas varandus, mida võis säilitada, kartmata selle riknemist. Hõbekange võis  tasu eest ka teistele laenata.

3. Mis kaasnes raha kasutusele võtmisega?

     Raske oli liigkasuvõtjate ja rikaste kätte sattunud orjade elu.
     Orjad töötasid hommikust õhtuni aasta läbi, tundmata puhkepäevi ja pühasid. Oma ebainimliku töö eest said nad peotäie otri. Orjade kätega taastati ja ehitati niisutuskanaleid, püstitati linnamüüre, templeid, paleesid ja elumaju, valmistati rõivaid ja jalanõusid, kanti koormaid, veeti jõel laevu jne. Sõnakuulmatuil orjadel torgati mõnikord välja silmad, et võtta neil võimalus põgenemiseks. Ka pimedatele leidus tööd, näiteks käsikiviga viljajahvatamisel.

    On iseloomulik, et orja karistades ei vigastatud mitte kunagi tema käsi. Miks?
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................

4. Kes olid orjadeks?
..........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................