Kahe jõe maa - Mesopotaamia 

     Niiluse suudmest itta voolab kaks suurt jõge, Eufrat ja Tigris. Jõgedevahelisel maal, mida nimetati Mesopotaamiaks, tugines põlluharimine, nii nagu Egiptuseski, niisutuskanalite võrgule, mille eest kanti pidevat hoolt.    

    * Leia kaardil merede, jõgede ja kõrbete nimed. Värvi Egiptuse ja Mesopotaamia alad.

     Mesopotaamias elavate rahvaste ajaloo võib jaotada nelja ossa: sumerlased, Vana-Babüloonia, Assüüria ja Uus-Babüloonia. Seal arenes kultuur, mis on vähemalt niisama vana kui egiptuse oma. Paiguti meenutaski selle ala kultuur suurel määral egiptuse oma.
    Mõlemal maal olid väga tähtsal kohal preestreist taevavaatlejad ja kalendritegijad ning mõlemad jõudsid astroloogias hämmastavalt kaugele. Umbes 2000 aastat e Kr olid nende maade preestrid ehitanud templeisse raamatukogusid ja paigutanud neisse oma teadmised salakirjas, mida tavalised inimesed ei suutnud lugeda.
   
    Mesopotaamia harrastas vastupidiselt Vana-Egiptusele elavat väliskaubandust.
    Riigil endal polnud ehitusmaterjaliks sobivat metsa, ei oma siidi kuningate ja vürstide riieteks, maitseaineid rikaste toidule ega kuigi palju väärismetalle templite nõude jaoks. Nende tarbeesemete hankimiseks liikusid kaupmehed eesli- ja kaamelikaravanidega läbi mäekitsuste ja kõrbete, minnes läände   Liibanonist seedripuid tooma, põhja hankima Väike-Aasiast kulda, hõbedat, tina või vaske ja itta kuni India ja Hiinani välja ostma siidkangaid, värvaineid, maitseaineid ja kalliskive.

2. Miks Mesopotaamias oli arenenud väliskaubandus?