|
Religioon
Religioon kujunes välja pika aja vältel. Säilis loomade pühaks pidamine. Igal Jumalal oli oma soosikloom, igal linnal oma Jumal ja loom.
Lõvi tähendas võimu ja oli vaaraovõimu sümbol. Mürkmadu oli kavaluse ja tarkuse sümbol. Pühad loomad olid ka Niiluse krokodill ja kass ehk püha loom Mäu. Kui kass suri, ajas peremees leina märgiks oma kulmud maha. Mõnel pool kasse palsameeriti ja maeti, olid nn kasside surnuaiad.
Mõned esemed, näiteks risti pandud vibu ja nool, pidid halvad inimesed eemale hoidma. Austati ka pühasid kive ja puid. Suure au sees oli ka papüürusetaim. |
 |
Suure au sees olid sõnnikumardikad ehk skarabeused. Sääraseid kuldmardikaid annetasid vaaraod oma sõjajuhtidele aumärkidena.
Memfises oli härg Apis, valge härg, kelle üks kõrv oli must. Kui härg suri, oli lein suur. Ka lehma peeti kohati pühaks loomaks. |
1. Kes olid egiptlaste pühad loomad? ..........................................................................
2. Miks pidasid egiptlased mõningaid loomi pühadeks?
3. Milline loom oli vaaraovõimu sümboliks? ...............................................
*4. Uuri raamatutest, kes võiksid olla piltidel kujutatud jumalad ja kirjuta nende nimed! |
......................... |
Hiljem tuli päikesekultus, kõige tähtsam oli päikesejumal Ra.
Öö ja päev vaheldusid nii, et igal hommikul sõitis Ra oma paadiga üle taeva. Lõpuks omistati Ra funktsioonid Jumal Amonile.
Egiptuse jumalaid kujutati inimese keha ja looma peaga. Taevajumal Atonil olid lehma kõrvad ja naise nägu, taevast ennast kujutati kui hiigelsuurt naist, kes on üle maa kummardanud.
Veejumal Sobkil oli krokodilli pea, surnutejumal Osirisel aga šaakali pea ja inimese keha. Kuujumalat Thoti, kes oli ühtlasi hieroglüüfide leiutaja, kujutati paaviani või iibise peaga. Jumalanna Isis kandis peas lehmasarvi, mille vahel oli päikeseketas.
Tähtsal kohal oli surnute kultus, esivanemaid peeti pühaks. Arvati, et inimesel on kaks hinge, üks hing läheb surnute riiki, teine aga on surematu hing Ka, mis tuleb surnu kehasse tagasi ja selleks on vaja keha palsameerida. Surnutega pandi kaasa kõik vajalik, mida arvati hauataguses elus vaja minevat.
Palsameerimist toimetasid preestrid. Palsameerimise kvaliteet tulenes jõukuse astmest, seega, mida rikkam oli inimene, seda paremat säilitamist võis ta endale lubada.
5. Jutusta, mida võidi surnutele kaasa panna hauataguse elu tarvis? | |
...................... |
................... |
......................
|
......................
|
......................
|
....................
| |