Egiptuse mõõtühikud ja mõõtmisviisid
Umbkaudsed mõõtmisviisid, mis sobisid nende esiisadele, ei kõlvanud enam suurte templite ja püramiidide ehitajaile.
Maamees, kes oma kätega hakkas endale kivi- või puuhurtsikut ehitama, võis öelda: minu onn saab kuue sammu pikkune ja nelja sammu laiune, katus tuleb vaksa võrra kõrgemale mu pealaest.
Püramiidiehitaja ei võinud ehitise mõõtmeid anda sammudes või vaksades, sest igal töömehel võisid need olla erisugused. Suurematel ehitustöödel vajati niisiis mõõtühikuid, mis püsiksid muutumatuna, kasutagu neid siis kes tahes.
| Algul põhinesid mõõtühikud üldiselt ühe mehe, arvatavasti vaarao kehaosadel. Need mudelmõõdud märgiti puu- või metalljoonlaudadele. Egiptuse põhimõõtühikuks oli küünar, millele vastas vahemaa mehe küünarnukist kuni väljasirutatud keskmise sõrme otsani. Oli ka väiksemaid mõõtusid: kämblalaius ehk seitsmendik küünart ja sõrmelaius ehk neljandik kämblalaiust. Egiptlased oskasid lahendada ka võrrandeid, leida püramiidide ruumala. 1. Mõõda, mitu kämblalaiust on sinu küünar. ................... |
 |
Hästi arenenud oli astronoomia, oli olemas tähistaeva kaart. Päikesekella abil mõõdeti aega ja tunti ka päikesekalendrit. Tähtede seisu järgi oskasid preestrid määrata Niiluse veetõusu algust.
Miks oli see oskus vajalik?
| Samuti oli arenenud arstiteadus, mille eelduseks oli Egiptuse religioon, kus arvati, et tuleb säilitada inimese keha. Palsameerides pidi teadma elundite paigutust ning nende funktsioone. Mõningad haiguste kirjeldused on säilinud siiamaani. Arst pidi sel ajal haigele alati tõtt rääkima. Tehti operatsioone, arstiriistad olid valmistatud pronksist. Osati avada inimese koljuluud, tehti ka kosmeetilisi operatsioone. 4. Miks balsameeriti inimesi? |
 |