Egiptuse kultuur

     Kiri tekkis Egiptuses juba vana riigi perioodil, umbes 2800-2250 e Kr. Sellest ajast on pärit mitmed raidkirjad, mis rääkisid enamasti vaaraode vapratest tegudest.
     Kõige esimene kirjavorm oli piltkiri, mis lihtsustus ja asendus aegamööda häälikumärkidega, lisaks neile kasutati ka nii nimetatud võtmemärke, mis määrasid ära sõna tähenduse.

Kirjaoskus oli privileeg, mida oskasid vähesed, kirja õppimine võttis aega 6-7 aastat.      Kolmanda aastatuhande keskel e Kr võeti kasutusele papüürus: kõrkjataoline taim, mis kasvas Niiluse jõe ääres. Selle taime kuivatatud ribad kleebiti kokku ning sinna kirjutati musta tindiga pintsli abil. 1. Papüürusele kirjutati vähemtähtsaid tekste. Miks? ......................................................................... ........................................................................ ......................................................................... ..........................................................................

     Egiptuse templitest on leitud "pühad kirjad", kuhu kirjutati kõike, mida teati jumalatest.    
     Aegamööda kiri lihtsustus ning kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas.

2. Miks tekkis kiri? Kellel oli au õppida lugema ja kirjutama?

     Üheks vanemaks kirjanduse allikaks peetakse raidkirju, mis räägivad Jumala ja vaarao tegudest. Olid olemas veel nn. surnuteraamatud, mis pandi  hauakambrisse kaasa, arvati, et neid läheb vaja, sinna kirjutati ka mitmesuguseid õpetussõnu.

     Uue riigi ajal (1560-1085 e Kr), tekkis uus kirjandusharu - reisikirjeldus. Kõige tuntum on Sinuhe lugu, mille autoriks on ülik, kes pagendati riigist. Teos jutustab tema kannatustest ja seiklustest.
     Egiptuses tegeldi ka luuletamisega, kirjutati armastusluulet ning hümne vaaraole.

3. Miks kirjutati surnuteraamatuid?
4. Mis tingis kirjanduse arengut muistses Egiptuses?