Elu-olu Hiinas.

     Ehitised olid valmistatud puust, nende savimudelid on säilinud siiani.

     Hiina peres elasid kõik põlvkonnad ühes majas. Vanaisad, isad ja onud olid tähtsamad kui vanaemad, emad ja tädid. Poja sünd oli tähtsam kui tütre sünd. Maja esimene reegel oli, et pojad ja tütred kuulavad igal ajal oma vanemate sõna. Lapsi õpetati vanemate eest hoolitsema, kui need vanaks või haigeks jäävad. Kui neiu abiellus, lahkus ta kodust ja pidi kuuletuma abikaasale ning tema vanematele.    
     Pidustuste ajal asendas kodudes vabam õhkkond  igapäevast rangust. Pered käisid esivanemate haudadel ja isad veetsid vaba aega koos abikaasa ning lastega.

1. Miks võisid pere meessoost liikmed olla tähtsamad kui naised?

2. Mis oli pere esimene reegel?
.......................................................................................................................................

3. Kuidas sa seostad esiisade kultusega õpetust: hoolitse oma vanemate eest?
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................

4. Millal tulid perekonnad kokku?

Elu-olu.

     Riietus näitas muistses Hiinas klassi. Materjalid, värvid, kaunistused, ehted, peakatted ja jalanõud rääkisid kandja seisusest ühiskonnas. Mehe müts täiendas riietust ja avalikesse kohtadesse paljapäi ei mindud. Moed muutusid, ent peakate näitas alati kandja seisust ja elukutset. Talupojad kandsid pikka särgilaadset värvimata kanepist rõivast. Jõukate inimeste rõivamood muutus aastatega. Vahepeal eelistasid daamid linnusulgedest seelikuid, kuid hiljem  keelati need kartuses, et haruldased linnud surevad välja.

5. Mis oli tähtsaim riietusese, mis peegeldas selle kandja positsiooni ühiskonnas?

6. Kuidas andsid rõivad edasi kandja seisust?

     Hiinas värviti riiet taimevärvidega ja riide värv näitas isiku tähtsust. Värvide tähendus muutus dünastiate vahetumisega. Vahepeal kandsid keisrid ainult kollast värvi, siis vahetus see mitme värvi kombinatsiooniga. Lihtinimesed riietusid sinisesse või musta või kandsid oma kanepist ürpi. Valge oli leinavärv ja lapsed ei võinud valget kanda, kui nende vanemad olid elus.

7. Kellel võis riietuse põhivärviks olla roheline värv? ..................................................

Siidiussikasvatus.

      Ühe siidiussikookoni niit on mitu tuhat meetrit pikk ja on vaja tuhandeid niite, et saada kleidiriide jaoks vajalik hulk lõnga. Emased siidiussiliblikad munevad sadu mune. Röövikud söövad pidevalt, kusjuures nende toiduks on ainult mooruspuulehed ning nad vahetavad kasvu ajal neli korda nahka. 4-5 nädala pärast koovad nad enda ümber kookoni.

     Kookoneid pesti kuumas vees, et surmata nukud enne, kui nad väljudes kookoni katki rebivad. Siidiussid peavad olema kaitstud müra, tugevate lõhnade ja vibratsiooni eest. Parima siidi saamiseks kedrati 6-7 peent niiti üheks lõngaks. Siidirulli eest võis Hani dünastia ajal saada umbes 360 kilogrammi riisi.

8. Miks hoiti Hiinas siidi valmistamise saldust nii kiivalt?