Hiina kultuur      Teisel aastatuhandel eKr olid juba olemas koolid.      Koos ühtse riigi kujunemisega viidi sisse ühtne kiri.      Hiinas olid kirjamärkideks hieroglüüfid, kus üks märk tähistas tervet sõna. Mõned neist koosnesid kuni 26 pintslitõmbest, mis tuli teha õiges järjekorras. Kirjutama õppimine nõudis palju aega ja vaeva, ent see tasus ära. Kirjaoskajad said tavaliselt kõrge ametikoha ja olid suures aus. Hiinlased kirjutasid luudele, siidile, bambus- ja puutahvlikestele.      Esimesel sajandil pKr õpiti  paberit valmistama. Vana-Hiina kirjanduses on tegemist peamiselt usuliste tekstidega.

1. Miks oli kirjaoskuse omandamine nii vaevarikas, aga samas kasulik?

     Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne kalender. Muistsed hiinlased uskusid, et öine taevas võib neile öelda, mis maa peal juhtuma hakkab. Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. Alates 14. sajandist eKr märkisid täheteadlased üles päikese- ja kuuvarjutusi ning komeetide liikumisi.
     Varjutusi peeti halbadeks enneteks.
     Ühest Hani ajastu hauast leitud kirjutistes on täpsed teadmised selliste taevakehade kohta nagu Veenus, Jupiter, Merkuur, Marss ja Saturn. Maa arvati olevat nagu munakollane ning taevas on munakoor, mille külge on kinnitatud tähed.

2. Millised astronoomia-alased teadmised olid tuntud Vana-Hiina õpetlastele?

     Geograafilisi teadmisi saadi meremeestelt ja karavanijuhtidelt ning alustati ka maakaartide koostamisega. Leiutati kompass.
     Algne kompass oli tehtud puust ning kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükikene.

3. Mille abil hoidsid meremehed õiget kurssi siis, kui neil polnud veel kompassi?
4. Kes või mis aitas karavanijuhtidel  kõrbes orienteeruda?

     Hiinast on leitud ka põllumajanduse valdkonda kuuluvaid raamatuid, näiteks raamat siidiussikasvatusest. Tuntud kohaliku ajaloolase Sima Qian’i sulest pärineb raamat "Ajaloolised märkmed".

     Arenenud oli ka arstiteadus ja Hiinast pärinebki maailma esimene arstiteaduse raamat, mis on pärit 6. sajandist eKr.
    Hiinas hakati kõige varem õpetama ravikunsti. Algselt oli üheks ravivahendiks ka tee. Arstid kasutasid lisaks teele ja harjutustele nii taimset kui ka nõelravi. Muistsed hiinlased uskusid, et harjutuste tegemine ja taimede söömine annavad hea tervise. Üks Hani ajastu arst töötas välja "viie looma harjutused", mis põhinesid tiigri, hirve, ahvi, karu ja kure liigutustel.

5. Mõtle, missugused need harjutused võisid olla ja millise haigusnähu vastu võidi kasutada "viie looma harjutusi"?

     Muistse Hiina leidurid olid kaugel ees ülejäänud maailmast. Näiteks leiutasid nad rataskärud 1300 aastat enne seda, kui eurooplased sellele mõttele jõudsid. Märkimisväärsed leiutised on ka tikud ja malemäng. Arvatavasti lennutasid hiinlased esimesed lohed 5. sajandil eKr. Leiutati ka püssirohi, mida kasutati ilutulestike jaoks.

6. Kas Hiina jagas oma teadmisi ja avastusi maailmale meelsasti? Miks?