Vana-Hiina valitsejad

     Teise aastatuhande keskel eKr kujunesid jõgede ääres välja väikeriigid, mille eesotsas olid kuningad, keda nimetati Taeva poegadeks. Inimesed uskusid, et kuningad said võimule taevase kinnitusena. Kuninga ümber koondusid õukond ja ülikud. Teiseks suureks klassiks olid talupojad, kes elasid ja töötasid külakogukondadena.
    Esimesel aastatuhandel eKr õpiti Hiinas tundma ja kasutama metalle. Selleks ajaks oli Hiinas seitse  kuningriiki ja nende vahel toimusid pidevad sõjad.

     Pärimuse järgi tekkis Hiina riik viis tuhat aastat tagasi. Üks esimesi Hiina valitsejaid Huanghe kaldail olnud Huangti, mis tähendab "Kollane valitseja".    

Shangi dünastia

     Esimene dünastia ehk valitsejate sugu oli Shangi dünastia. 
     Sellest ajast on pärit mitmed ennustusluud.
     Shangi ajal nimelt usuti, et surnud esivanemate hinged räägivad elavatele ennustusluude kaudu. Need olid poleeritud härja või lamba abaluust või kilpkonnakilbist.
     Ennustaja kraapis luule vaokesed ja kirjutas sinna küsimuse, näiteks "Kas sel aastal tuleb ikaldus?" Siis kõrvetas ta luud ja luges praksatustest välja vastuse küsimusele.
     Hiinlased arvasid, et nad saavad "rääkida" esiisadega taevas. Igas kodus oli altar surnutele ohverdamiseks ja pronksist rituaalnõudele olid graveeritud perekonna vägiteod. Vastutasuks aga lootsid inimesed, et vaimud hoiavad ja kaitsevad neid.

Shangi dünastia aega iseloomustab ka kõrge käsitöö tase pronksesemete valmistamisel.

1. Millised seigad eelolevast tekstist näitavad, et Hiinas oli esivanemate kultus?

     Usaldusväärsem ja tundmaõpitum Hiina ajalugu algab Zhou ajastuga (1122-256. e.m.a.)
     Zhou dünastia rajas keisririigi, mida hakati nimetama "Keskriigiks", sest see asus rahvajutu järgi otse riigi südames. Pealinnaks sai Lojangi linn.

Zhou dünastia

Zhou hõimud vallutasid Shangi alad ja rajasid dünastia, mis valitses umbes 800 aastat.      Keiser ja ta lähikondlased elasid  toredates lossides ja templites luksuslikku elu sõdides, pidutsedes ja  jahti pidades.      Zhou dünastia ajal linnad laienesid ning nende arv suurenes. Arenes ka linnadevaheline kaubandus. Pronksi asemel võeti kasutusele rauast tööriistad ja relvad.

2. Missugused tööriistad ja relvad võisid olla esimesed, mis valmistati rauast?
....................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................

     Lakkamatud sõjad õõnestasid Zhou dünastia võimu, kuni kukutati viimane Zhou dünastia keiser. Zhou riigist lääne pool kerkis esile Qini provints. Alguse sai Quini ajastu (250-206 e.m.a).